Saaremaa metsaühing hakkab erametsi võsast puhastama (9)

METSAD KORDA! Mati Schmuul kutsub metsaomanikke oma metsi võsast puhastama.
Maanus Masing

Saaremaa metsaühing pakub erametsaomanikele võimalust puhastada nende kasvav mets alusmetsast, et saavutada metsa korras väljanägemine.

Saaremaa metsaühingu juhatuse liikme Mati Schmuuli sõnul sõlmis metsaühing ühe mandril tegutseva raiejäätmete kokkuostjaga kokkuleppe aidata siinseid metsaomanikke metsamaa puhastamisel võsast.

Ettevõte võtab võsa maha või kogub raiejäägid kokku ning ladustab need tee äärde kuivama. Edasi tehakse kuivanud puidust kas haket või see läheb pelletikütte tootmiseks.

Kuna metsaühingul endal alusmetsa lõikamise tehnika puudub, siis on metsaühing Schmuuli sõnul tekkivast partnerlusest väga huvitatud. Saaremaa metsafirmad, kes varuvad kütet kohalike katlamajade tarvis, pole Schmuuli sõnul alusmetsa mahavõtmise teenuse pakkumisest väga huvitatud. “Kohalikel võsalõikajatel on nii palju oma metsamaad ees, et nad lihtsalt ei tule meile teenust pakkuma,” rääkis metsaühistu juhatuse liige, kelle sõnul on vajadus hakkpuidu järele väga suur. Kõik see, mis kohalikest katlamajadest üle jääb, leiab tee mandrile.

Mati Schmuuli kinnitusel on metsaomanikel oma metsade võsast puhastamise järele huvi täitsa olemas. “Paljud pöörduvad meie poole ja uurivad, et ehk saaks metsad korda,” rääkis metsaühistu eestvedaja. Ei ole metsaomanikule rõõmustav selline vaatepilt, kus pärast hooldusraiet jääb kogu alusmets püsti ja kõikjal hakkavad silma pooleldi püsti murdunud toikad. “Ega see metsa väljanägemine pärast hooldusraiet sageli kuigi ilus välja ei näe,” viitas Mati Schmuul. Vaid liivasel pinnasel kasvavas männimetsas, kus alusmets puudub, võib pärast harvendamist avaneva vaatepildiga rahule jääda.

Saaremaa metsaühingu juhatuse liige rääkis, et alusmetsa mahavõtmine annab võimaluse teha kvaliteetsemat hooldusraiet. Kõikjal vohavas võsas pole raiemehel sugugi kerge õigeid puid märkida ja raiet teha. “Millegipärast kasvab see sarapuu nii kiiresti tagasi, et seda saab enne metsa mahavõtmist mitu korda ära võtta,” tõdes Schmuul.

Küsimusele, kas võsa mahavõtmise eest tuleb metsaomanikul peale maksta või saab ta ise mingisuguse tasu, vastas Mati Schmuul, et kindlasti saab metsaomanik võsa loovutamise eest teatavat rahalist tulu, sest ka sellisel materjalil on oma hind. Võsaga koos võtab ostja endale ka näiteks tormiga mahavarisenud puud. “See firma juba ostis raiejäätmeid metsafirmade käest ning tegutseb praegu teatud Saaremaa lankide peal,” rääkis Schmuul, kelle sõnul annab koostöö hea võimaluse ka põllumeestele oma kraaviperved võsast puhastada. Kui linnurahu välja arvata, käib võsalõikus aastaringselt.

2008. a ellu kutsutud MTÜ Saaremaa Metsaühing on 2001. aastal loodud, esmalt Valjala-Pihtla Metsaühistu nime kandnud metsaseltsi õigusjärglane. Praeguse seisuga kuulub metsaühingusse ligi 400 metsaomanikku, kelle omanduses on kokku ligikaudu 12 000 ha metsamaad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 711 korda, sh täna 1)