Muhu lammaste murdjaks osutus ilves (1)

Kuigi Muhu saarel sel suvel alanud lambamurdmiste süüdlaseks pakuti nii hunti kui ka šaakalit, osutus tegelikuks süüdlaseks ilves.

Keskkonnaameti looduskaitse peaspetsialist Tõnu Talvi ütles, et viimase üheksa aasta jooksul, kui keskkonnaamet on lambakasvatajatele murtud loomade eest hüvitist maksnud, pole ilves teadaolevalt Saare maakonnas murdnud ühtegi lammast. Suvel Muhu saarel pihta hakanud murdmiste puhul ei osatud samuti ilvest kahtlustada, sest üheski seires ega vaatluses see kiskja silma ei jäänud.

Augustis, kui Muhus üle 1,5 aasta taas lambaid murdma hakati, ei õnnestunud spetsialistidel murdjat esimese hooga kindlaks teha, kuna korjused olid suvekuumuses tugevalt kahjustada saanud. Kohalikud pakkusid süüdlaseks hunti või šaakalit, kuid tõehetk saabus, kui rajakaamera ette jäi ilves. Kõiki järgnenud murdmisi jälgiti juba uue teadmise valguses ja siis sai pilt selgeks, rääkis Tõnu Talvi.

Keskkonnaameti peaspetsialist ütles, et ilveseid on maakonnas elanud kogu aeg, kuid neid leidub väga vähe.

Muhu jahiseltsi juhi Heinart Laaneväli sõnul jahiselts ilvese küttimise ettepanekut ei tee. “Kui taotluse teevad lambakasvatajad ning luba antakse, siis selts ulatab vajadusel oma abistava käe,” lausus Laaneväli. Tema hinnangul ei väljasta keskkonnaamet ilvese küttimise luba kergelt. Kuna ilvese arvukus Eestis on viimastel aastatel pidevalt kahanenud, on keskkonnaagentuur teinud ettepaneku ilvest 2018/2019. jahiaastal mitte küttida.

Ilvese võimalikku küttimist arutab sel kuul ka Saaremaa jahindusnõukogu, kuid teadaolevalt nõukogu praeguse seisuga küttimisluba ei taotle. Saarte jahimeeste seltsi juhatuse esimees Mati Tang ütles, et ilvese küttimisloa arutelu ei ole seotud Muhu ilvesega, vaid see tuleneb seadusest ning on tegelikult suuresti formaalsus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 313 korda, sh täna 1)