Sotsiaalne ettevõtlus muudab maailma paremaks (2)

“Ühe kogukonna arengut toetava võimalusena on Eestis levimas nähtus nimega sotsiaalne ettevõtlus,” kirjutab SA Saare Arenduskeskus konsultant Helje Pent, kelle sõnul on hea näide sotsiaalsest ettevõttest MTÜ Saaremaa Puuetega Inimeste Koda.

Mis on sotsiaalne ettevõtlus? Selliseid organisatsioone iseloomustab panustamine kohalike elanike heaolusse, elukeskkonna parandamisse ja looduskeskkonna hoidmisse. Tegutsemise suunad kasvavad välja kohalikest vajadustest, olgu nendeks siis võimaluste loomine ühiseks tegutsemiseks vabal ajal, puuetega inimeste tööhõive või noortele oluliste oskuste ja kogemuste andmine, lastega perede või eakate toetamine, võimaluste loomine taaskasutuseks.

Need väärt algatused on sotsiaalsed ettevõtted seetõttu, et vähemalt osa tulust teenitakse toodete-teenuste müügist. Osaletakse avalike teenuste hangetel, pakutakse erinevaid teenuseid eraisikutele ja organisatsioonidele, müüakse oma toodangut. Sõltumata raha teenimise allikatest jääb sotsiaalse ettevõtte sihiks ikkagi kogukonna positiivne areng sellest eesmärgist lähtuvalt, mille sotsiaalne ettevõtja on kogukonna vajadustest lähtuvalt seadnud.

Saaremaal on hea näide MTÜ Saaremaa Puuetega Inimeste Koda (Saaremaa PIK), kes on edukalt osanud ühildada tulu teenimist teenuste pakkumisest ja projektitoetuste hankimist vajalike investeeringute tegemiseks.

Raamidest välja

Kui tänaseks on mõiste “sotsiaalne ettevõtlus” saanud definitsiooni ja sel on oma kindlad tunnused, siis aastal 2003 oli selline termin üsna tundmatu.

Lihtsalt sel hetkel olid n-ö varjust välja tulnud inimesed, kes vajasid enda kõrvale suunajat, juhendajat ja ootasid tegevust, ning olid olemas ka vastava haridusega juhendajad, kes mõtlesid raamidest välja. Oluliseks teguriks sai veel Eesti riigi valmisolek hakata pakkuma suunatud teenust. Juhus? Asjaolude kokkulangemine!

Kuna selleks ajaks oli Saaremaa PIK- i maja saanud esmase remondi ja olid olemas ruumid, kus kokku saada ja tegutseda, siis polnud ka takistusi tegevusloa taotlemiseks. Nii alustati igapäevaelu toetamise teenusega.

Aasta pärast oli selge, et mõned teenusel olijad suudavad enamat kui lihtsalt oma päeva sisustada ja nii lisandus ühele teenusele ka teine – töötamise toetamise teenus, mille käigus leiti maakonnas koostööpartnereid ja arendati ka oma majas lisatöötamise võimalusi. Nendeks osutusid koostöö Omnivaga (postiljon), korteriühistutega, kogudustega, MTÜ oma maja ümbruse hooldamine (kinnisvarahooldus), sisekoristaja.

2006. aastal sõlmis Saaremaa PIK-i tolleaegne juhataja Liivi Vahter koostöölepingu Kuressaare linnavalitsusega isikliku abistaja, tugiisiku ja viipekeele teenuse osutamiseks.

Vastavalt teenuste arvu kasvule kohandati projektitoetuste toel – projektijuht oli Marju Saar – ka maja: remonditi tegevustoad ja õppeköök ning privaatsed ruumid nõustamiseks.

2006. aastal alustati iseseisva rehabilitatsiooniasutusena. Alguses olid juhendajateks Pärnu haigla spetsialistid eesotsas Ester Reinsaluga, kuid nii-öelda iseseisvumine tuli kiiresti ja üsna varsti ulatus teenuste osutamine üle Eesti ning nii on jäänud tänaseni.

Väga hästi toimis koostöö teiste asutustega, ka hoidsid motivatsiooni kõrgel kõik oma maja töötajad ja rehabilitatsioonimeeskonna liikmed.

Samas tunti vajadust korrastada oma maja (ehitis on kaardil aastast 1857) välisilmet ja õueala. Tänu Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) projektidele ettevõtlus- ja regionaalstrateegia vallas ning koostöös Kuressaare linnavalitsuse ja muinsuskaitseametiga õnnestusid mõlemad tööd ja maja sai uue kuue ning sisehoov korraliku katte ja sisenemiseks normmõõtudega kaldtee.

Paralleelselt uuendati ka teenusteparki ja nii lisandusid kuulmisnõustamise teenus ja invatransporditeenus, kuna nn poliitiliste katuserahade toel soetati ratastooli transportimiseks sobiv elektrilise tõstukiga varustatud transpordivahend.

“Nakkuse” X-faktor

Laienenud on heade ja oluliste kaaslaste, vabatahtlike ring. Koostööpartneriteks on nii riigiasutused kui ka äriühingud ja teised MTÜ-d. Ka on oma sotsiaalse ettevõtlusega alustanud PIK-i maja endine töötaja – seega on sellisel ettevõtlusvormil omamoodi eksisteeriv “nakkuse” X-faktor. Kaua aega sotsiaaltöötajana töötanud Juta Levin asutas oma ettevõtte MTÜ Õnneonn, kus pakutakse erihoolekande teenuseid.

Saaremaa PIK on Sotsiaalsete Ettevõtete Võrgustiku ehk SEV-i liige.

Maakonnas tegutsevad sotsiaalse ettevõtluse alal veel mitmed organisatsioonid. MTÜ Randvere Tööõppekeskus aitab kaasa pikaajaliste töötute ja puudega inimeste rehabilitatsiooni ja tööellu integreerimisega. MTÜ Lümanda Sotsiaalkeskus pakub tervishoiu ja sotsiaalhoolekandega seotud teenuseid. MTÜ Orissaare Tugikeskus tegevuse eesmärk on valla eakate, puudega inimeste, töötute ja toimetulekuraskustes inimeste elukvaliteedi tõus. Ja eks neid ole veel, sest võib-olla kõik ei ole endale teadvustanud, et nende tegevus sisaldab kasvõi osaliselt sotsiaalset ettevõtlust.

Seega müüvad sotsiaalsed ettevõtted oma tooteid või teenuseid eesmärgiga muuta maailm paremaks. Teeme seda meiegi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 509 korda, sh täna 1)