Algas võidujooks Euroopa kultuuripealinna tiitlile

LOUIS KAHNI PILGU ALL: (Vasakult) Visit Saaremaa juht Margit Kõrvits ja vallaametnikud Karin Närep ja Kristel Peel leiavad, et senised ettevalmistused on väärtuslikud isegi siis, kui Kuressaare kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks edukaks ei osutu.
MAANUS MASING

Möödunud nädalal sai Kuressaarest ametlikult Euroopa 2024. aasta kultuuripealinna kandidaat ja vähem kui kahe nädala pärast tuleb Kuressaare ja Saaremaa eelistes veenda ka rahvusvahelist ekspertkomisjoni.

Euroopa kultuuripealinna 2024 konkursile saabus tähtajaks kolm taotlust – Tartult, Narvalt ja Kuressaarelt. Valiku teeb sõltumatu 12-liikmeline rahvusvaheline komisjon, mis tuleb kandidaate läbi katsuma juba 22.–23. oktoobril.

“23. oktoobri õhtuks peaks olema selge, kas Kuressaare jätkab Euroopa kultuuripealinnaks kandideerimist,” sõnas Saaremaa vallavalitsuse kultuuri- ja spordiosakonna juhataja Mihkel Tamm ja lisas, et kahtlemata on Kuressaare valmis Euroopa kultuuripealinnaks saama.

Valla arendus- ja kommunikatsiooniosakonna juhataja Karin Närep selgitas, et Tallinnas tuleb rahvusvahelise komisjoni ees teha ingliskeelne ettekanne, millele järgneb tund aega vältav nn küsimuste voor, mis toimub samuti inglise keeles.

Ingliskeelne esitlus

Kuressaare saab kandideerivatest linnadest esineda esimesena. “Tegemist on väga huvitava väljakutsega, kuid samas on see ka hea õppimisvõimalus ning peamegi võtma seda kui võimalust rahvusvaheliselt tunnustatud ekspertide ees põhjendada, miks Kuressaare seda tiitlit väärib. Lisaks sellele, et meie taotlusel on väga tugev sisu, peame oskama selle samaväärselt ette kanda. Selline kogemus aitab meid kindlasti ka edasiste ja teiste valdkondade projektitaotluste puhul,” ütles Närep.

Tamme sõnul on saaremaine kultuurikalender juba praegu sedavõrd tihe, et midagi uut ei ole vaja tehislikult juurde luua. “Kindlasti on mitmeid selliseid üritusi, mis aastaks 2024 meie kultuurikalendrisse lisanduvad ja neidki, mis selleks ajaks oma vormi mingil määral muudavad, kuid üldjoontes on meil juba praegu peaaegu igapäevaselt kuskil mõni tore üritus toimumas. Kultuuripealinnaks kandideerimisega haakub ka Kuressaare linna esitamine 61. rahvusvahelise rahvakultuurifestivali EUROPEADE 2024. aasta toimumiskohaks,” rääkis ta.

Omanäoline ja turvaline

Tamm tõi esile, et Kuressaare koos Saaremaaga eristub teistest kandidaatlinnadest piirkondliku eripära, kireva kultuurielu ning väga turvalise ja puhta elukeskkonna poolest. Samuti on piisavalt ööbimiskohti ja meelelahutusvõimalusi Saaremaa külalistele.

“Väga oluline on pöörata tähelepanu sellele, kuidas jätkub elu saartel – mitte ainult Saaremaal, vaid üldse väikesaartel. Kuidas toetada seda, et saarte peal jaguks elanikke ja et teotahtelised noored valiksid oma ambitsioonide elluviimise kohaks saared, mitte suurlinnad,” viitas Tamm tõdemusele, et ka siinne elukultuur erineb teiste kandidaatlinnade omast.

Abivallavanem Helle Kahm nentis, et kultuuripealinna tiitlis on sügavamat ja mitmetahulisemat sisu, kui ehk esmapilgul tunduda võib. “Kultuuripealinna idee on maailmavaateline nägemus omakultuurist ja liikumisest Euroopa erinevate kultuuride vahel. Sellel on sügav ja inimlik tähendus nii üksikisikule kui ka kogukonnale kohapeal. Liikudes erinevate kultuuritraditsioonide vahel, näeme, et loovus võib küll erinevatel rahvastel erineda pisiasjades, kuid see jääb alati ühendavaks lüliks – seda nii keerulistel kui ka headel aegadel.”

Rahvusvaheline komisjon teeb lähtuvalt taotlusdokumentidest ja ettekannetest eelvaliku, millised linnad kandideerimist jätkavad. Lõppvalikuks esitatakse tuleva aasta augustiks täiendatud dokumentatsioon ja otsus tehakse tuleva aasta sügisel.


Miljonid toetuseks

Kultuuripealinnaks saamine toob linnale lisarahastuse, mille toel saab visiooni ellu viia. Eesti riik toetab kultuuripealinna programmi samaväärselt kohaliku omavalitsuse toetuse ja teiste finantsallikatega kuni 10 miljoni euro ulatuses. Euroopa Komisjon annab kultuuripealinnale Melina Mercouri auhinna, mille suurus on poolteist miljonit eurot.

2024. aastal kannab Euroopa kultuuripealinna tiitlit ühtekokku kolm linna: üks Eesti linn, üks Austria linn ning üks Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni riigi (Island, Liechtenstein, Norra, Šveits), euroliidu kandidaatriigi (Albaania, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi) või võimaliku kandidaatriigi (Bosnia ja Hertsegoviina ja Kosovo) linn.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 469 korda, sh täna 1)