Saarlased panid puud helkima (GALERII) (13)

HELKUR HELKURI JÄREL: Ema Pireti abiga riputab helkureid jalakäijate jaoks kuusepuule Karita Kuldsaar.
MAANUS MASING

Helkima lõid puud küll loodetavasti ajutiselt, sest idee ehtida oma kodukandis üks puu helkuritega kannab üllast eesmärki: igaüks, kes mööda kõnnib, noppigu sealt endale tilluke “elupäästja”.

Seega mida kiiremini helkurid omaniku leiavad, seda parem – sügispimeduses on helkurikandjad hinnas. Algatuse “100 helkuripuud Eesti 100. sünnipäevaks” eesmärk on tõmmata juubelisügisel senisest enam tähelepanu turvalisusele liikluses. Oma helkuripuu registreeris üle 80 kogukonna üle Eesti.

Esmaspäeval käis õhtu hakul vilgas askeldamine Nasva klubi ees kõrguva kuuse ümber, mis tavapäraselt on ka aleviku jõulupuu rollis. Sedakorda jõuludeks veel ei valmistutud, kuid puud ehiti ometi. Vägesid juhatanud Nasva alevikuvanema Piret Kuldsaare sõnul oli neil soov helkuripuu tarvis teha päris oma, Nasva lestakala logoga helkurid ja täpselt nii palju, et igale nasvakale jaguks. Paraku ei saanud need üle-eestilise ühisaktsiooni ajaks valmis. Sellest polnud aga lugu, sest appi tõttasid kohalikud inimesed ja ettevõtted ise. “Helkuritega varustasid meid lisaks eraisikutele ka Forss ning S-Link,” tähendas Kuldsaar.

Sel õhtupoolikul sai Nasva kuusk okstele 122 helkurit, millest praeguseks on tõenäoliselt paras ports juba omaniku leidnud. Puu ehtimise ajalgi astus mõni julgem kodanik ligi, riputas oma helkuri puule ning sai sealt endale teise asemele valida.

Mõne päeva pärast jõuavad puule aga ka needsamad Nasva lesta logoga helkurid. “Tuleme lihtsalt paari päeva pärast siia tagasi ja riputame ka need puule,” kinnitas alevikuvanem Kuldsaar. Kes tahab, võib sama teha – kellelgi pole keelatud puud talle sobival ajal täiendada. Nasva helkuri tootmist toetasid Baltic Workboats ja Ösel Fish.

Helkuripuu aktsiooniga liitusid ürituse kodulehe andmeil ametlikult ka Leisi keskkool, Muhu noortekeskus, Lümanda küla, helkuripuu taheti üles seada ka Iide küla bussipeatusse, Tornimäe bussipeatusse, Kaali külla ja Roobaka külla. Samas toimus mitmeid omaalgatuslikke helkuritega puudeehtimisi. Nõnda asub üks helkuripuu nüüd näiteks Salme kooli ees.

Olgu öeldud – kui helkur käes, siis selleks, et temast ka abi oleks, tuleb ta riputada õigesse kohta. Helkuri koht on kandja sõiduteepoolsel küljel nii, et see on nähtav võimalikult mitmes suunas.

Seega võiks ta ripelda umbes põlve kõrgusel, sealt hakkab ta autojuhile kõige paremini silma.

Ilma helkurita jalakäijat märkab sõidukijuht alles 30 meetri kauguselt.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 095 korda, sh täna 1)