Kuum suvi üllatas kalureid enneolematu ahvenasaagiga (4)

PRIIT RAHNEL näitab soomkala püüniseid, mille tahaks juba hommepäev püügile panna.
MAANUS MASING

Saaremaa kaluritel olid möödunud suvel käed-jalad kuhjaga tööd täis, et tuua merest välja ahvenasaagid, mille sarnaseid ka vanemad kalamehed ei mäleta aastakümneid.

“200–300 kilo. Iga jumala päev! Harva, kui oli alla 100 kilo kala mõrdades,” iseloomustas suviseid saake Priit Rahnel. Kahe aasta eest manalateele lahkunud isalt kalurikutse üle võtnud mees käis kutselise kalurina püügil üldse esimest suve. Upa külas elav Rahnel püüdis Vätta poolsaare ja Kasti lahe vetes nelja mõrraga ja tõusis oma saakidega üheks edukamaks kaluriks.

“Saarlaste saagid on oluliselt suurenenud,” tõdes maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome. Kui 2017. aasta juulis püüti ministeeriumi andmeil Saaremaal välja 18,4 tonni ja augustis 25,5 t ahvenat, siis sel aastal juulis 30,29 tonni ja augustis 43,61 tonni.

Kalamees Priit Rahneli sõnul kerkisid saagid hüppeliselt augusti alguses. “Väga palju olenes tuulest,” rääkis ta. “Oli juhus, kus ükspäev oli mõrras 40 kilo ja mõtlesin, kas järgmisel päeval üldse lähen vaatama. Aga läksin ja viisin sel päeval pool tonni ahvenat kokkuostu!”

Rahnel kiitis kokkuostuhindu, mis on võimaldanud kaluritel korralikult teenida ja koguda raha ka omaosaluse katmiseks kalandusfondist projektidele.

Kui Priit Rahnel on äsja alustanud kalur, siis juba aastakümneid kala püüdev Vello Salong ütleb, et “nii suuri ahvenasaake ja head kokkuostuhinda pole olnud vene ajast saadik”. Varasematel aastatel on kevadel ahvenakilo eest kokkuostus makstud vaid 80 senti. Sel aastal oli kilohind 2–2,5 eurot ja supersaakidest hoolimata suve jooksul ei langenud.

“Tänu Leedeväljale kalurid elavad!” kiitis Salong, kelle sõnul võis suvel võrguga püüdes tõmmata paati kuni paarsada kilo ahvenat. “Möödunud aastal oli külm suvi ja 50 kilo päevas oli juba hea noos.”

Lisaks ahvenale tõi tänavune kuum suvi kalurite püünistesse pidevalt muud kala, näiteks koha ja lesta, mida Nasva kaluritel sel aastal pidevalt pakkuda oli. Koha kippus aga jääma alamõõduliseks. Probleemiks on Salongi sõnul see, et kui harrastajad võivad jõest õngitseda ka pisemat ahvenat, siis kutselisel püügil on minimaalne lubatud pikkus 19 cm. Pisemad tuleb merre tagasi loopida. Seejuures tahavad Euroopa tarbijad saada just väiksemat kala, millest saab fileena rohkem kätte.

Kaubamärkide Leedevälja ja Saare Hõbe all kala töötlemise ja turustamisega tegeleva Ösel Fish OÜ juht Raul Paabu ütles, et paraku pole saarlased ainsad kalapüüdjad. Kuna saagid on head olnud ka mandril, on see edasimüüjate jaoks hinnad alla löönud.

“Meie ahvenat peetakse liiga suureks, rohkem nõudlust on väikesele. Suitsutamiseks on ta muidugi super, aga fileeks suurevõitu. Euroopa nõuab aga just fileed,” selgitas Paabu.

Eesti mereinstituudi direktor, kalateadlane Markus Vetemaa (fotol) ütles, et mõistab Euroopa tarbijate soove, kuid ahvenal võiks lasta kasvada vähemalt 25 cm pikkuseks ja alles siis püüda. Piisavalt suurtel ahvenatel on võimalik toiduks tarbida ogalikku ja viimastel aastal Eesti vetes plahvatuslikult levinud ümarmudilat. Tänavusuviste hiigelsaakide üheks põhjuseks ongi piisavalt suureks kasvanud ahvenate hea toidulaud mudila näol.

“Kuid see pole ainus põhjus. Looduse poolt on väga soodus olnud – mitmed hea sigimise aastad, soe suvi ja piisav toidulaud,” loetles Vetemaa, kes on Matsalus välja püüdnud ka 43 cm pika ahvena. Maailmarekord on 58 cm ja 3,75 kilo.

Raul Paabu tõdes, et mudilat leitakse ahvenasisikondadest palju, mõnel kalal 3–4 tükki korraga. ”Fileerijad, kellele ahvenat edasi oleme müünud, ütlevad, et ei jaksa mudila eest maksta nii palju,” muigas Paabu.

Staažikas Nasva kalur Hillar Lipp ütles, et ametlik püügistatistika on üks asi, kuid kutseliste saakidele lisaks on hobikalastajad terve suve jooksul Nasva jõest tonnide kaupa ahvenat välja õngitsenud. “Ussiõngega püüdes ei pea saaki kuskile deklareerima,” sõnas Lipp.

Hillar Lipp märkis, et Nasva jõest on sel suvel õngega välja püütud enneolematult suuri, isegi 700-grammiseid kalu. Tavapärase ahvena kaal on 200–300 grammi. Lipp tõdes, et kui ninaesine hea, läheb kogu liigil hästi. Ja et mudilat on palju, on ka ahven suur ja rasvane.


Kalurid jätsid miljoni küsimata

Saaremaa kalurid olid suvel ahvenapüügiga nii ametis, et Saarte Kalanduse tänavusse teise projektitaotlusvooru esitati vaid üheksa projekti 277 460 euro ulatuses.

Saarte Kalanduse tegevjuht Heino Vipp ütles, et mõistab hästi, miks taotlusvooru nii vähe projekte esitati, sest kaluritel läks kogu aur kalapüügile ja paberitega tegelemiseks ei jagunud mahti. Samas on nüüd kaluritel tuleva aasta taotlusvoorust tänu headele saakidele ja sellega teenitud rahale võimalik koju tuua rohkem kalandusfondi raha.

Euroopa Kalandusfondist on saarlastele tänavuseks teiseks taotlusvooruks eraldatud kokku 1,35 miljonit eurot. Tänavuste projektide hindamine alles käib ja on teadmata, kas kõik rahastuse saavad. Küll aga on arvab Heino Vipp, et tuleval aastal õnnestub Saarte Kalandusel Saaremaa kalanduse edendamiseks välja anda 800 000–900 000 eurot.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 912 korda, sh täna 3)