Oled oodatud tulevikusaarele! (4)

“Kuressaare kandideerimine Euroopa kultuuripealinnaks 2024 on tekitanud suuremaid ja väiksemaid laineid, parajal hulgal kõhklejaid, paljude poolehoidu ning rohkelt arutelusid,” kirjutab Visit Saaremaa juht Margit Kõrvits. “Kevadest alates on erinevad teemagrupid kogunenud mõttetalguteks ning kindlasti ei saa kurta ideede ja arvamuste vähesuse üle.”

Suur osa neist ideedest ja arvamustest ning enamgi veel said kirja kandideerimisdokumenti.

Milline on tulemus, mida me koos arutasime ja milliste mõteteni me siis jõudsime?

Kultuuriprogrammi eesmärk on anda Kuressaarele ja kogu regioonile tagasi usk iseendasse, oma tugevustesse, kultuurilise omapära ja identiteedi taassünniks ning saada modernseks tulevikusaareks. Meie soov on panna inimesed naeratama kogu Euroopas, kui nad meist kuulevad.

On suur võit, kui suudame koos lavastada meie tuleviku unistused ning luua ja jätkata traditsioone, mille eduloo üle rõõmustavad järeltulevad põlved.

Kultuurilise ja kunstilise sisu selgrooks on “Futurismi otsingud ja uus laine”, mis põhineb Saaremaa muinaslugudel ja pärimusel.

Meist saavad tulevikuinimesed, futuristid ja trendiloojad, nüüdisaegsed maadeavastajad ja filosoofid, kes otsivad uuesti üles oma kõige sügavamad juured ja lähevad uutele avastusretkedele läbi tuhandeaastaste lugude tänapäevani välja. Aastal 2024 ei ole Kuressaare koos Saaremaaga kauge ja kättesaamatu legend Ultima Thulest, vaid hinnatud modernne kultuurisaar kõikidele, kes soovivad siia ankrusse heita või jäädagi. Kuressaare kultuuripealinnaks olemise kaudu teeme uut ajalugu ja loome ise uued müüdid tulevastele põlvedele. Avastame oma linna uuesti. Maailm ei lõpe siin, vaid algab siit – Euroopa keskpunktist.

Suuremad ja väiksemad unistused

Saaremaa koos oma naabersaartega võib uhke olla kõige üle, mis meil juba on. Kuid kultuuripealinnaks kandideerimine on pannud meid analüüsima, arutama ja unistama uutest ideedest või vanade traditsioonide taassünnist.

Millised need meie suuremad ja väiksemad uued unistused siis on, mis ideetalgute tulemusena ka kirja said?

Vajadus linnaruumi arengu järele. Linnaruumist saab lõuend uuele põlvkonnale, et just neil oleks võimalus luua endale sobiv “elutuba”. Selleks soovitakse algatada rahvusvaheline linnaruumieksperimentide konkurss noortele arhitektidele ja disaineritele, soodustamaks atraktiivsete objektide teket linnakeskkonnas. Soovime, et tänu uuendustele hakkavad siinsed elanikud ja külalised julgemalt kasutama linnaruumi nii puhkamiseks, kultuuri nautimiseks kui ka sportimiseks.

Rahvusvaheliselt tuntud ja armastatud muusikud Maria Faust ja Erkki-Sven Tüür plaanivad aluse panna unikaalsele klassikaorkestrile The Illumination Orchestra, kus kohtuvad mõlema talendid ning luuakse ühiselt jazzi ja klassikalise muusika kompositsioone.

Kuressaare võiks saada kaasaegse vaba lava stiilis mitmeotstarbelise kunstikeskuse, mis kannaks nime Louis Kahni nimeline kaasaegsete kunstide keskus. Koht, mis väärtustaks Saaremaaga seotud maailmakuulsa arhitekti loomingut ning oleks kasvu- ja eneseväljendusruumiks kaasaegse kunsti, disaini, lavastuste ja kontsertide tarbeks. Kahni seotus Euroopa ja Saaremaaga aitaks ka Kuressaaret suuremasse huviorbiiti tõsta.

Noorte kultuurivahetus UNESCO programmi “Inimene ja biosfäär” raames keskendub just sellele, et üha rohkem inimesi teeks valikuid jätkusuutlikuma eluviisi kasuks. 2024. aastal korraldab Kuressaare iga kuu ühe rahvusvahelise seminari, mille kandvad teemad on jätkusuutlikkus, loodushoid, tulevikuühiskond jne. Kaasame noored erinevatest Euroopa linnadest kaasa rääkima, kuidas hoida ja säilitada loodusressursse, kuidas leida sümbioos linna ja maa vahel ning kuidas elada paremas tulevikuühiskonnas.

Filmifondi loomine, mille eesmärk on edendada saartel rahvusvaheliste professionaalsete audiovisuaalsete teoste tootmist. Filmifond käivitatakse juba järgmisel aastal ning aastaks 2024 on valminud filmid, mis elavdavad filmikunsti arengut saarel ja kaasavad kohalikku kogukonda filmide produktsiooni. Filmifondi üks eesmärke on ka rahvusvaheline filmitudengite toetus, mille kaudu kaasatakse projektidesse nii Kuressaare ametikooli multimeedia õpilased kui ka üldhariduskoolid.

Rahvusvaheline meresümfoonia

Klaverifestival Piano Thule, mis toetub klaveritootmise eduloole (Mihkel Salongi klaverivabrik) Kuressaares. Taaselustame klaverimuusika võlu: toimuvad klaverikontserdid metsades, kodudes, avalikes ruumides, kaubanduskeskustes, muuseumis jm.

Saaremaa kunstibiennaali “uus laine” ja taaselustamine, mis aitaks kunsti kaudu purustada keelebarjääre ning mõista inimestevahelisi suhteid visuaalse väljenduse kaudu.

Vaikuse kontserdid “Maailma äärel” – ajal, mil tehnoloogia areneb meeletu kiirusega ja keskendumist segavad kiired infovahetamise kanalid, on oluliselt suur luksus leida rahu ja tasakaal. Metsasaalides, kus on tekitatud näiline ruum, on ainsaks tingimuseks see, et inimesed istuvad looduses ja kuulavad seda. Kaasame metsasaali projekti noori arhitekte, kelle ülesandeks saab puhkealade, metsa-kontserdisaalide interjööride loomine. Rahvusvaheline heliloojate residentuursaar, mis pakub loometingimusi heliloojatele üle kogu maailma. Residentuuri tulemusena valmivad heliteosed, mis on pühendatud meie ajaloole ja loodusele ning kasutavad kõige moodsamaid väljendusviise.

Kultuuripealinna aastal ühinevad Läänesaarte kammerorkester ja Saaremaa muusikakoolid ning harrastuskoorid, kes kutsuvad endaga kaasa kõiki Eesti ja ka teiste Läänemere saarte muusikuid ühinema rahvusvahelises muusikalises projektis “A Sea Symphony”.

Talvine pööripäev toob endaga aga kaasa Kuressaare valgusfestivali, kus valgus laulab ja tantsib. Valguskunstnike loominguna on terve Kuressaare kaetud eriliste valgusinstallatsioonidega, muutes kõige pimedama aja hoopis kõige valgemaks ja äratades inimestes lootust tärkava valguse peatsele saabumisele.

Noorte eneseväljendusprojekt “Pärimuspõlvkonnad” on ideekonkurss, mille eesmärk on talletada Läänemere saarte omapärast kultuuri ja jutustada seda lugu tulevikupõlvkonnale uues keeles. Kaasame kooliõpilasi, kelle ülesandeks jääb õpetajate ja mentorite eestvedamisel pärimuse uurimine ja talletamine ning selle põhjalt uute ja innovaatiliste digitaalsete pärimusprojektide loomine.

Lisaks uutele ideedele on meil suurel hulgal pikema või lühema traditsiooniga kultuuri­üritusi. Hoiame siis neid elus ja oleme ka avatud kõikidele uutele algatustele.

Räägitakse, et kui sul pole kultuuri või pärandit, siis võid langeda puult nagu sügisene leht, aga kui inimesel on ajalugu, mida ta väärtustab, siis on ta kui tugev juurtega puu, mis kasvatab oma võrasid ka tulevaste põlvede tarbeks.

Tuhat tänu kõigile, kes osalesid ideetalgutel ja aitasid kaasa mõelda, millisena me oma tulevikusaart näha soovime.

Taotlus kandideerimiseks on teele pandud. Kas meile ka avaneb see võimalus, et saame ennast kõik üheskoos proovile panna, selgub õige pea.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 068 korda, sh täna 1)