Koprad uputavad Lümanda kandis karjamaid (13)

Osaühing Lümanda Lihaveis on hädas karjamaade üleujutustega, mida on tekitanud koprad, ning palub jahimeestelt tuge kobraste arvukuse vähendamiseks.

Lümanda Lihaveis OÜ esindaja Margo Berensi (fotol) sõnul on kobraste populatsiooni kasv nende piirkonnas kujunenud viimastel aastatel tõeliseks nuhtluseks. Ettevõtte Jõgela külas asuvad heinamaad on Pussa peakraavi ja Vesiku ojale ehitatud kopratammide tõttu pidevalt üleujutatud. Ka Vesiku oja kõrval asuv lahmakas riigimets on üleujutuste tagajärjel ära kuivanud. “Kardan, et koprapopulatsioon kasvab järsult ja kahjud järjest kasvavad,” ütles Berens, kelle sõnul algasid poolveelise eluviisiga näriliste põhjustatud probleemid umbes 10 aastat tagasi, mil esimesed loomad ka kütiti.

Berensi sõnul käivad ettevõtte töötajad aeg-ajalt kopratammisid lõhkumas, kuid loomad panevad uued tammid nii kiiresti püsti, et inimene ei jõua nendega sammu pidada. “Märkad seda tammi alles siis, kui vesi tuleb jälle põllu alla,” rääkis Margo Berens. “Töökultuur on kobrastel vägev.”

Näriliste kordasaadetud kahju pole aga sugugi väike. Näiteks ühe hektari rohumaa uuendamine (võsalõikus, kamara uuendamine, kündmine, kivide korjamine, mineraliseerimine) maksab umbes 500 eurot. Kui 10 hektari suurune uuendatud rohumaa jääb tammide põhjustatud üleujutuse alla, tuleb kulutusi korrata, kusjuures maa jääb mõneks ajaks ka kasutusest välja.

Seoses kobraste tekitatud kahjudega pöördus Lümanda Lihaveis keskkonnaameti poole, et see kohalikke jahimehi rohkem küttima utsitaks. Veisekasvataja soovib, et jahimehed lisaks suurulukite küttimisele aitaksid nende maadel vähendada ka kobraste populatsiooni. Seni on põllumehe palve peale appi tulnud vaid mõned üksikud jahimehed. Seetõttu soovib veisekasvataja keskkonnaameti abi, et jahiala kasutaja täidaks jahipidamisõigusega kaasnevaid kohustusi ja hakkaks kobraste arvu piirama.

Lümanda jahiseltsi juht Jalmar Raud ütles, et jahimehed on seni lasknud üksikuid kopraid. Selle liigi küttimine on jahiseltsi juhi sõnul üsna tülikas. Jõe ääres elavad närilised ilmuvad vaatevälja alles vahetult enne pimenemist. Jahipidamiseks tuleb ette võtta pikk retk – sageli märjal maastikul – võsastunud jõe äärde, kus nähtavat aega kopra laskmiseks jääb vaid pool tundi.
Jalmar Raud möönis, et kõigele vaatamata tuleb koostöös maaomanikega kobraste arvukuse vähendamiseks midagi ette võtta. “Maaomanike probleem läheb nii teravaks, et nad ähvardavad juba oma jahipiirkonda tegema hakata,” tõdes ta.

Ehkki Saaremaal leidub kopraid oluliselt vähem kui ükskõik millises Mandri-Eesti maakonnas, võib ka siin alati leiduda mõni paik, mis sellele loomale elupaigaks sobib. “Piisab paarist pesakonnast, et mõned madalad luhad või karjamaad üle ujutada,” ütles keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil. Ta selgitas, et seadus lubab kobrast ka maaomanikul küttida ja jahimehi selleks sundida ei saa. Margo Berens, kes ka ise kuulub jahimeeste hulka, ütles, et tal ei ole kobraste küttimiseks lihtsalt aega.

Möödunud jahihooajal kütiti Saaremaal 26 kobrast. Näiteks Võrumaal kütiti samal ajal 1006 kobrast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 970 korda, sh täna 1)