KG ja SÜG – tulevased Nooruse kool ja Hariduse kool? (26)

TULEVANE NOORUSE KOOL? Kümnendike Raigo Loriuse, Mark Toomasalu ja Robin Ivanovi kukil istuvad 3. klassi lapsed Heidi Väli, Trinette Välisson ja Eliise Raud ning õppealajuhataja Maidu Varik kuuluvad praegu veel Kuressaare gümnaasiumi nime kandva kooli perre.
MAANUS MASING

Kuressaare gümnaasiumist ja Saaremaa ühisgümnaasiumist saavad koolivõrgu ümberkorraldamise järel põhikoolid, mille nn töönimedena on välja pakutud asukohatänava järgi Nooruse kool ja Hariduse kool.

“Nooruse kool on tööversioonis olev nimi, mille on arutelude käigus välja pakkunud KG ise,” ütles abivallavanem Helle Kahm.

“Seoses kooli arengukava aruteludega on meil arutusel olnud mitmeid arengustsenaariume ja oleme neid tööversioonidena ka tinglikult pealkirjastanud, näiteks Roomassaare põhikool, Nooruse kool,” rääkis KG õppealajuhataja Maidu Varik. “Kuna sel õppeaastal 10. klassi astunud lend on viimane, kes lõpetab meie majas gümnaasiumi, siis on loomulik, et on aeg tulevikku planeerida. Seetõttu sai ka selle õppeaasta üheks eesmärgiks “Nooruse kooli” õppekavaga tegelemine.”

Variku sõnul pole tal kooli töötaja ega vilistlasena nime Nooruse kool vastu midagi. “Nime osas on olnud erinevaid arutelusid, eelkõige püütakse arvestada kooli järjepidevuse märkimist, aga ka seda, millise nime saavad ülejäänud koolid.

Nimi Nooruse kool on meelt mööda ka KG direktorile Toomas Takkisele. “Tööpealkiri “Nooruse kool” kõlab ju hästi ning kool ise asub ju ka Nooruse tänaval,” tähendas ta. “Mina isiklikult arvan, et nimi Nooruse kool, olgugi praegu töönimi, on sümpaatne, kõlab hästi ja inspireerib,” leidis KG hoolekogu esimees Maris Rebel. “Kõik ei saa ju Kuressaare põhikoolid olla.”

Tema sõnul ei ole hoolekogu kooli tulevast nime veel arutanud. “Usun aga, et nime valimisse kaasatakse nii koolipere kui ka hoolekogu,” lausus Rebel.

Üks KG vilistlastest, filmimees Ilmar Raag ütles Saarte Häälele, et temal põhimõttelist seisukohta kooli nime osas ei ole. “Nooruse on OK, aga mulle meeldib ka gümnaasiumi nime väärikus,” märkis ta.

Helle Kahmi sõnul on Saaremaa ühisgümnaasiumi kui edasise põhikooli nimi tööversioonis aga Hariduse kool – samuti õppeasutuse aadressi järgi.

SÜG-i direktori Viljar Aro sõnul kuuleb ta nimevariandist Hariduse kool esimest korda. “Me ei ole selle üle, mis meie kool võiks nimeks saada, veel aru pidanud,” kinnitas ta. “Need asjad ei pea nii käima, et keegi kusagil määrab – võiks ikka asjaosalistega arutada.”

“Need nimed on üksnes võimalikud variandid. See, et koolid kindlasti need nimed saavad, ei ole kivisse raiutud,” toonitas Kahm. “Need nimed ei ole dokumenteeritud, samuti pole keegi taotlenud, et koolid just need nimed saaks. Kes teab, võib-olla tulevad koolidel nimede osas hoopis mingid uued mõtted, aga praeguses ettevalmistusfaasis kõlavad lustlikult.”

Abivallavanem Helle Kahm tõdes, et praegu on mõlemad gümnaasiumid, eriti KG, ülerahvastatud. Riigigümnaasiumi loomisega tekib Kahmi sõnul võimalus luua vabaneva ruumi arvel juurde näiteks väikeklasse.

“Neist tunnevad koolid täna väga puudust, “ märkis Kahm. “Kõik haridusliku erivajadusega lapsed ei sobi ju alati suurde klassi, vaid vajavad individuaalset kohtlemist.”

Küsimusele, kas mõlema kooli põhikooliosa õpetajad saavad jätkata oma tööd nagu seni või peavad läbima konkursi, vastas Kahm, et selles osas on Eestis praktika olnud erinev. “Enamasti on gümnaasiumist põhikooliks üle mindud samade õpetajatega, et segadust vältida. On olnud seda, et on korraldatud konkurss direktoritele,” lausus ta. “Selge see, et õpetajatel on võimalus liikuda erinevate koolide vahel ja ka uude riigigümnaasiumisse kandideerida, aga kuidas meie need asjad korraldame, ei ole praegu veel otsustatud. See otsus oleks mõistlik teha veel käimasoleva kooliaasta jooksul.”

Riigigümnaasium alustab oma esimest õppeaastat ning senised gümnaasiumid jätkavad oma tegevust juba põhikoolidena 2021. aasta septembris. “Selleks ajaks peavad paigas olema nii koolide struktuur kui ka nimed,” ütles abivallavanem. “Väga positiivne on see, et mõlemad koolid on valmis, et hakata ette valmistama gümnaasiumi muutmist põhikooliks.”

Toomas Takkise sõnul lisati KG käesoleva õppeaasta põhieesmärkide hulka plaan hakata tasapisi ette valmistama tulevase põhikooli õppekava. “Me enam-vähem arvame, et kolme kuni nelja paralleeliga põhikool, aga täpselt me veel ei tea, sest täna pole veel vallapoolset sisendit, sellekohast volikogu otsust,” rääkis Takkis. “Samuti ei tea me, kas peame ka oma kooli tegema väikeklassid. Meie seisukohast – mida rutem vallast sisend tuleb, seda parem.”

Praegu on 1. ja 2. klass kolme paralleeliga, 3.–6. klass neljaga, 7.–9. jällegi kolmega.

Välja kolib üheksa klassikomplekti gümnaasiumiosast – iga klassi peale kolm.

Praegu on KG gümnaasiumiosas 277, põhikooliosas aga 745 õpilast.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 301 korda, sh täna 1)