Nimi olgu koolipere valik (7)

“Oleks loogiline, et koolipere – õpetajad, töötajad – ja meie õpilaste vanemad võiksid kooli nime valikul samuti sõna sekka öelda,” leiab Saaremaa ühisgümnaasiumi direktor Viljar Aro.

Sellest nimest, Hariduse kool, mis sellest, et tööversiooni nimena, kuulen esimest korda. Me ei ole selle üle, mis meie kool võiks nimeks saada, veel aru pidanud. Need asjad ei pea nii käima, et keegi kusagil määrab – võiks ikka asjaosalistega arutada.

Kuigi see ju meid otseselt ei puuduta, lugesime ka selle kohta lehest, et riigigümnaasiumi nimeks tuleb Saaremaa Gümnaasium. Enne lubati, et nime jaoks kuulutatakse välja avalik konkurss, aga ei midagi taolist. Vilistlased – vähemalt mõned, kellega meil juttu oli, olid hämmastunud, et miks küll nii.

Seega oleks loogiline, et koolipere – õpetajad, töötajad – ja meie õpilaste vanemad võiksid ka sõna sekka öelda. Kas see just nimekonkurss peaks olema, küll aga teema, mille üle arutada. Et sõna soovijad saaksid välja öelda oma arvamuse ja inimesed tunnetaksid, et ka nemad on asjaosalised.

Ma ei mõista, kuhu selle nimepanekuga nii kiire on? Põhikoolina jätkamiseni on veel aega maa ja ilm.

Ega neid tänavanimelisi koole palju just ole. Kuna Pärnus on Kuninga tänava kool, olen mõelnud: kuidas kõlaks Kuressaare Hariduse tänava kool?

Üksnes Hariduse kool kõlaks jälle nii, et meil siin on haridust andev kool, aga ilmselt need paljud teised sellega väga ei tegele.

Haridusega tegelevad nii või teisiti kõik koolid – mida see nimi Hariduse kool siis ütleb?

Hariduse tänava kool ütleb vähemalt seda, et kool asub Hariduse tänaval.

Kusagil on juttu olnud, et meie kooli logo, mis kujutab lindu, võiks edasi kasutada. Uus gümnaasium seda ju kasutusele ei võta. Ja kooli vormimüts – miks seegi peaks kaduma? Ka seda ei võta uus kool niikuinii üle. Need on aga jällegi arutelude küsimused.

Kui veel arutleda: nimi Saaremaa ühisgümnaasium on ju ajalooline. Kuna põhiosas jääb kool endiseks, võib-olla võiks ka kooli nime lühend SÜG jääda samaks? “Saaremaa” võiks nimesse jääda, “ühis-” samuti. Küsimus on aga selles, mis mõistlik sõna peale “gümnaasiumi” võiks alata g-tähega?

Põhikooliks saamise nimel plaanilist tegutsemist me alustanud veel ei ole. Eks erinevates seltskondades ole tekkinud mingeid uitmõtteid, aga see teema nõuab võimalikult kõikide inimeste kaasamist, avalikku arutelu.

Sel aastal on meie kooli põhieesmärk, peale niikuinii korralise laste õpetamise, Saaremaa ühisgümnaasiumi 100. sünnipäevaga seotu.

Ilmselt järgmisel aastal oleks meie põhieesmärgiks põhikooliks kasvamine. Just kasvamine, mitte kahanemine. Siis juba moodustame töögrupid ja arutame, mis ja kuidas edasi. Pärast järgmist õppeaastat kestab meie kool ju gümnaasiumina veel ühe aasta. Eks me seda põhikooliks kasvamise teema või tõstatada ikka, näiteks vilistlastega rääkides või siis 4. jaanuaril toimuval hariduskonverentsil. Seega – elame-näeme.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 889 korda, sh täna 1)