KÜLA LOOD: Maie ja Feliksi teine noorus valges vagunelamus (2)

ÜHE SUVE vagun: Ühised mälestused toovad Feliksi ja Maie näole muige.
MAANUS MASING

Valjala naine Maie Mõik tõestab, et julge pealehakkamine ja kustumatu elulust võivad pakkuda meeldejäävaid seiku ka hilisemas elueas.

2016. aasta kevadel võttis juba 70. eluaasta künnisele jõudnud Maie Mõik nõuks järgneda oma uuele silmarõõmule Feliksile kasvõi maailma lõppu. Nii jõudis tollal Pärnus elanud paar Läti piiri äärde Kuutsi külasse ja sätiti end kolmeks nädalaks sisse vagunelamusse.

Rollijaotus oli lihtne: Feliks tegi ekskavaatoriga 12-tunniseid tööpäevi riigimetsas teid ehitades ja Maie valmistas elektripliidil süüa, pesi nõusid ning jalutas metsas. “Ma olen ju pensionär, mis mul muud teha on,” laiutab Maie käsi. Voolu võttis vagunelamu päevinäinud vanast metsavahimajast, mille eakad asukad osutusid Maiele ja Feliksile toredateks võõrustajateks.

Mai lõpust kuni jaanipäevani kestnud idüll pakkus öise elamusena vägevat äikeseilma ja igaõhtusi ühiseid sõite ekskavaatorikütuse järele. Kütust toodi nii Antslast, Valgast kui ka Võrust ning ikka oma 200 liitrit korraga. Nädalalõppudel tuldi aga ilmtingimata Maie kodukohta Saaremaale Valjala-Nurme külasse. Sõit Lõuna-Eesti laante sügavusest algas reede õhtul kell kuus ja kohale jõuti poole öö ajal, vahel tuli aega surnuks lüüa ka praamijärjekorras. Laupäev kulus muru niitmisele ja kasvuhoones taimede kastmisele.

Pühapäeva pärastlõunal pandi autole hääled sisse ja võeti suund tagasi Valgamaale. “Täitsa põnev suvi oli, vahel lausa igatsen seda tagasi,” räägib Maie. “Nägin peaaegu terve Eestimaa ära, Feliks näitas mulle paljusid kohti, kus ma enne polnud käinud.”
Nii Kuressaares kui ka koduses Valjala kandis töötanud Maie on üles kasvatanud kaks last ja pidanud hulgaliselt loomi ja linde. Maie eakaaslaste sõnul on naine osavõtlik ja abivalmis. Teda iseloomustab pealehakkamine ja valmisolek uuteks väljakutseteks. Vaatamata oma soliidsele eale pole Maie minetanud enesekindlust.

Praegu on Maie ja Feliks jäänud Saaremaale paikseks. Nende hoovis seisab aga seiklusliku suve tumma tunnistajana vagunelamu. Kas romantiline suvi kunagi ka järje saab, sõltub paraku sellest kuidas Feliksil õnnestub tööd leida. Eks elu ole ju teelolek ja karavan selle käilakuju.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 302 korda, sh täna 1)