TS Laevad meremeestega tülis (15)

VÕIMALIK ON TÖÖSEISAK: Kui saab teoks halvim stsenaarium, võidakse Tõll ja teised Väinamere parvlaevad reederfirma survestamiseks ajutiselt kai äärde jätta.
MAANUS MASING

Ligi pool aastat vaidlusi palgaküsimustes on viinud meremehed sinnamaani, et kui lähemal ajal lahendust ei tule, on parvlaevade personalil õigus mängu tuua ka hoiatusstreik.

Suursaarte ja mandrivahelist parvlaevaühendust käitav TS Laevad pöördus riikliku lepitaja poole, sest märtsist kestnud läbirääkimised ametiühinguga ei ole viinud kollektiivlepingu sõlmimiseni. Kõnealune ametiühing esindab liinioperaatori andmeil ca 14% nende töötajatest.

Jaak Kaabel

TS Laevade juhi Jaak Kaabeli sõnul on nad kogu selle aja jooksul olnud valmis uuendama mitmeid töötingimusi puudutavaid punkte. Samas esitavat ametiühing Kaabeli sõnul üha uusi nõudmisi. ”Oleme jõudnud patiseisu,” tähendas ta.

Rasked nõudmised

Seega katkestas TS Laevad läbirääkimised ja pöördus riikliku lepitaja poole. ”TS Laevad on regionaalne ettevõte, meie tulu on fikseeritud kaheksa-aastases halduslepingus ning veo kasumimarginaalile on seatud piirid, mida ületada ei tohi,” selgitas ta. ”Seetõttu on meil raske kõikidele nõudmistele vastu tulla.”

Brutotöötasu algab TS Laevade teatel parvlaevadel Eesti keskmisest palgast.

Jüri Lember

Meremeeste sõltumatu ametiühingu saarlasest esimees Jüri Lember selgitas, et poole aastaga on nad kohtunud TS Laevade esindajatega vähemalt 12 korda ja mitmetes kollektiivlepingu punktides on nad nõustunud tööandja sõnastusega või loobunud nõuete esitamisest.

Küll aga käitus tööandja Lemberi sõnul 21. juunil ebaeetiliselt. ”Läbi ühe juhatuse liikme, kes külastas laevaperesid, pakkus TS Laevade juhtkonna liige töötajatele tervelt 18 punktist koosnevaid hüvesid, et vabaneda kollektiivlepingu sõlmimisest ametiühingu vahendusel,” avaldas Lember. Mõistetavalt muutis selline samm läbirääkimiste laua taga toimuvat.

”Parvlaevadel töötavad laevaperede liikmed ei nõua mitte midagi erakordset,” toonitas Jüri Lember. Põhinõudmistes soovitakse, et iga-aastaselt korrigeeritaks töötasusid tarbijahinnaindeksi väärtuses. Samuti soovitakse, et õnnetusjuhtumid oleks inimväärselt kindlustatud.

Lemberi sõnul soovitakse kõige madalamatel palgaastmetel tunnitasumäära tõstmist 50 sendi võrra tunnis. Praegu on madruse tunnitasumäär 5 eurot, mis teeb keskmiseks brutotöötasuks 842,5 eurot.

Tööandja on pakkunud esimesel korral 8,3-sendist ja teisel 10-sendist tunnitasumäära tõstmist, mis annaks kuus juurde 14 või 17 eurot brutona. ”Seda olukorras, kus riigis on keskmine brutopalk kasvanud üle 65 euro aastas ja antud ettevõttes pole töötasu kahel aastal sentigi tõstetud.”

Vaatamata kirjalikule järelepärimisele pole TS Laevad tema sõnul soovinud ka valgustada 2017. aasta majandusaasta aruande mõningaid numbreid. ”Küsisime, milles seisneb 4,9 miljoni euro suurune amortisatsioon ehk varade väärtuse kahanemine ühe aasta jooksul, aga samuti seda, kui palju maksti tegevjuhtkonnale 2017. aasta eest preemiat,” lisas Lember.

Kuigi läbi riigi osaluse on tegemist justkui üldrahvaliku ettevõttega, ei ole ametiühingul nendele küsimustele seni vastust. ”Pideva rahanappuse üle kurtmise kõrval on kollektiivläbirääkimiste laua taha kevadest saati kaasatud – tõenäoliselt üsna kulukas – tööõiguse valdkonna nõustamisfirma,” märkis Lember.

Meremehed väge täis

Lember loodab, et lahendus siiski tuleb. ”Mehed on ka väge täis,” kinnitas ametiühingu juht. Ta märkis veel, et mainitud 14% töötajatest, mis TS Laevad välja tõi, kehtib kogu nende töötajaskonna kohta. ”Tekimeeskonnast on üle poole ametiühingus, mis tähendab, et on sisuline võimalus väga ebameeldival moel saarlastel liinigraafik segi lüüa.”

Lember tõi näiteks tunniajase hoiatusstreigi. ”Eks mehed lõpuks ise otsustavad, aga meie anname meestele selle võimaluse, kui tööandja jätkab põikpäiselt oma seisukoha juurde jäämist.”


Ministeerium üritab laevaliikluse katkemist vältida

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi lennundus- ja merendusosakonna juhataja Taivo Linnamäe sõnul on meremeeste ametiühing ja TS Laevad teinud tublit tööd kollektiivlepingu läbirääkimistel. ”Oluline on saavutada kompromiss, mitte seada eesmärgiks võimalikult kiiret kokkulepet,” sõnas Linnamägi.

Ministeeriumil pole tema sõnul võimalik kommenteerida läbirääkimiste sisulist poolt ega oma tingimustega osapooli survestada. Küll aga on nad veendunud, et TS Laevad teevad kõik võimaliku, mida nad tööandjana sellistes tingimustes teha saavad.

Tööseisakute korraldamine on Linnamäe sõnul ametiühingule võimalus tööandja survestamiseks, kuid selline samm tuleb põhjalikult läbi mõelda. ”Sealhulgas tuleb arvestada saarte elanike vajadustega,“ toonitas ta.

Linnamägi avaldas lootust, et läbirääkimised jätkuvad teineteise seisukohti austavas konstruktiivses õhkkonnas. ”Ministeerium teeb alati endast oleneva, et laevaliiklus saarte ja mandri vahel ei katkeks.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 373 korda, sh täna 1)