Tugispetsialistid jäägu kooli! (12)

Kuressaare Gümnaasiumi õpilasesinduse pöördumine Saaremaa vallavanema Madis Kallase, abivallavanem Helle Kahmi ning vallavalitsuse haridus- ja noorsootööosakonna juhataja Raivo Peetersi poole seoses vallavalitsuse kavandatava tugikeskusega.

Kuressaare Gümnaasiumi õpilasesindus soovib, et logopeedi, psühholoogi, sotsiaalpedagoogi ja eripedagoogi tugiteenuseid osutataks ka edaspidi Kuressaare Gümnaasiumis. Oleme selle vastu, et spetsialistid asuksid tööle vallavalitsuse kavandatavas tugikeskuses.

Leiame, et antud otsuse vastuvõtmine oleks meie õiguste vastane. Sellest tulenevalt toome välja ka oma argumendid.

1. Iga õpilane peab saama vajalikku tuge kiiresti ning alati, kui seda vaja on. Lisaks on väga oluline, et spetsialistid on igapäevaselt koolis olemas ja saavad kohe sekkuda seal, kus vajadus.

Meile tundub, et vald ei suuda meile (õpilastele) igapäevast ja kiiresti kättesaadavat abi garanteerida. Tahame, et meil oleks võimalik abi saamiseks pöörduda vastava töötaja poole kohe siis, kui abi vaja.

2. Leiame, et tugispetsialistidele peale pandav koormus (st teenindada kogu valda) on liiga suur ja leiame, et kindlasti ei saa sellise koormuse all teha ükski spetsialist tööd kvaliteetselt.

3. Toome siinkohal välja põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 37.3 tulenevalt tugispetsialisti tööülesanded koolis.

Tugispetsialist:

1) teeb koostööd õpetajate ja teiste tugispetsialistidega õpilase abi- ja toetusvajaduse väljaselgitamiseks ning hindab õpilase arengut ja toimetulekut õpikeskkonnas eriala kompetentsist lähtuvalt;

2) nõustab ja toetab õpetajat õpilase õppe- ja arendustegevuste planeerimisel ning läbiviimisel, õpilasele sobiva õppemetoodika ja õppevormi leidmisel, sobilike õppematerjalide, abivahendite valimisel ja kohandamisel ning individuaalse õppe korralduse kava või õppekava koostamisel;

3) toetab ja suunab õpilast esile kerkinud probleemide lahendamisel ning kavandab ja viib läbi õpilase erivajadusest tulenevalt sekkumisi ning õpilase arengut, toimetulekut ja sotsiaalset tegevusvõimet toetavaid tegevusi individuaalselt või rühmas ning hindab rakendatud meetmete tulemuslikkust;

4) koostöös teiste tugi­spetsialistidega nõustab kooli juhtkonda, õpetajaid ja kooli töötajaid erivajadustega õpilaste õppe korraldamisel, õpilase vajadusi arvestava arengu- ja õpikeskkonna kujundamisel ja õpilase toetamiseks sobivate meetmete valikul;

5) nõustab erialase pädevuse piires vanemaid ja perekonda lapse arengu ja toimetuleku toetamisega seotud küsimustes;

6) teeb vajadusel koostööd meditsiini-, rehabili­tatsiooni-, sotsiaalvaldkonna jm spetsialistidega õpilasele vajaliku toe pakkumiseks.

Leiame, et tugispetsialistidele antud tööülesanded on mahukad. Neid ei ole võimalik distantsilt täita.

Töö on tulemuslikum, kui spetsialist tunneb kooli, seal töötavaid inimesi, õpilasi ja nende vanemaid põhjalikult.

Loodame, et otsuse tegemisel võtate arvesse ka meie soove, sest kõige rohkem puudutab selline otsus just meid – õpilasi.


KOMMENTAAR

Helle Kahm

Helle Kahm, abivallavanem:

Kool, nagu iga teinegi institutsioon, võib kergelt muutuda asutuseks, mis tänapäeva konkurentsi tingimustes püüab igati hoida kinni olemasolevast rutiinist. Teame kõik, et see ei vii edasi, pigem juhtub, et ka mittetoimivat hakatakse normaalsuseks pidama.

Olen koolinoortega kohtudes mõistnud, et antud küsimuses on nende teadmised suuresti kujunenud ühepoolselt ja olemasoleva “oma asja” kaitsmise tuhinas. On selge, et õpilased vajavad selles osas laiapõhjalisemat teavet ja seetõttu olen teinud ettepaneku kohtumiseks. Usun, et tänased noored, homsed lapsevanemad, on avatud kaasa mõtlema, erinevaid ideid kaaluma ja otsuseid tegema ning seda mitte vaid emotsioonide pinnalt, vaid argumenteeritult ja faktipõhiselt.


Meelis Kaubi

Meelis Kaubi, Saaremaa vallavalitsuse haridusnõunik:

Asjadest on hoopiski valesti aru saadud.

Nii Kuressaare gümnaasiumi juhtkonna kui ka õpilasesinduse pöördumises väidetakse, et meie kavatsus tugikeskuse moodustamisel on võtta koolide tugispetsialistid ära. Õpilasesindus kirjutab “iga õpilane peab saama vajalikku tuge kiiresti ning alati, kui seda vaja on.”

Kinnitan: me ei võta ühtegi tugispetsialisti koolidest ära, vaid nad kõik lähevad ühtse juhtimise alla, kus neil tekib suurem kompetents.

Täna teevad paljud tugispetsialistid või on sunnitud tegema koolis teisi töid. Ma ei saa seda öelda linnakoolide kohta, aga vaadates valda tervikuna.

Ühtne juhtimine annab just tugispetsialistide abi nendele lastele, kellel seda tarvis on. Direktor ega kooli juhtkond ei saa neid tugispetsialiste suunata kui asendusõpetajaid andma ainetunde, kui keegi pedagoogidest puudu on, või saata täitma muid ülesandeid, mis täna nendele pandud on. Ühtse juhtimise, keskuse mõte ongi selles, et olemasolevat kompetentsi tõsta ja kvaliteeti parandada. Õpilastele oleks niisugusest tugispetsialistide toest rohkem kasu.

Rõhutan veel: keegi ei võta koolidest tugispetsialiste ära. Suurtes gümnaasiumides jäävad nad töötama sinna, kus nad praegugi töötavad. Tugikeskuses saavad nad töötada teatud graafiku alusel – et nende poole saaks pöörduda pered ja lapsevanemad, kes selleks kooli minna ei soovi. See tähendabki, et peame praegust hariduskorraldust muutma.

Kui inimestel on mingeid hirme tuleviku osas, võivad nad alati vallavalitsusse pöörduda. Vastasel juhul on pooltõed kerged levima.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 532 korda, sh täna 1)