Sääre tippu tuleb kaunis rannaniit 200-pealise veisekarjaga (22)

Sõrve sääre tipp saab lisaks tuletornile veel teisegi vaatamisväärsuse, kui Sääre rannikul Vesitükimaa hoiualal hakkab rohtu sööma ligemale 200 veist.

Kindlasti pakub 200 ha karjamaa silmailu nii Sääre tuletornist uudistajatele kui ka sääre tipus jalutajatele.
MAANUS MASING

Sääre militaarmuuseumi ja Stebeli rannakaitsepatarei vahelisel 3,5 kilomeetri pikkusel rannalõigul algavad rannaniitude taastamistööd juba sel sügisel ning maikuus toob alade hooldaja MTÜ Looduslikud Niidud sinna sadakond veist.

MTÜ Looduslikud Niidud juhatuse liige Margo Berens ütles, et niitude taastamist tehakse etapi kaupa. Sel talvel saab võsast puhtaks 80 hektarit niitusid, mida maikuus hakkab hooldama 114 Tirooli tõugu veist. Kokku taastatakse Vesitükimaa hoiualal 155 ha rannaniitu ja 36 ha sinihelmikakooslusi, mida hakkab puhtana hoidma umbes 200-pealine veisekari.

Berensi sõnul on kogu karjatatav ala valdavalt ühes tükis, vaid üks niidusiil on vahepealt väljas. “Härrasmees oli valmis seda maad küll müüma, kuid hind oli kordades kõrgem kui põllumaal,” lausus Berens, kelle sõnul jäi kaup kõrge hinna tõttu katki. Üldpilti väikese maa­tüki väljajäämine ei muuda – kindlasti pakub Stebeli patareini ulatuv saaremaine kaunis karjamaa silmailu nii Sääre tuletornist uudistajatele kui ka sääre tipus jalutajatele.

Et Sõrvemaale sõjast mahajäänud laskemoon jätkuvalt endast ohtu kujutab ja demineerijatele tööd annab, toodi enne taastamistööde algust tulevastele karjamaadele juba sel sügisel ligi poolesaja-pealine veisekari. “Ala taastaja soovis, et seal oleks enne taastamistööde algust pilt natuke hõredam ja võimalik sõjamoon hakkaks silma,” selgitas Margo Berens, kelle sõnul ongi leitud juba üks mürsk ja üks granaat, mis ootavad kahjutukstegemist. “Ka riigihankes tõime välja, et alal võib esineda sõjamoona, et kõigil hankes osalejatel oleks see teada,” lisas ta.

II maailmasõjas sõjatandriks muudetud Sõrves tuli laskemoona välja ka Lõu alvari taastamistöödel, kus need jäid jalgu ala praeguse hooldaja Egon Sepa tehnikale.

GRAAFIKA: LlIINA ÕUN; ANTS ANIMÄGI

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) looduskaitsespetsialist Ants Animägi ütles, et ligemale 200 hektarist taastamisele minevast alast andis RMK rendile 81,1 ha. Ülejäänud maa on eramaa, mille rentnik või omanik on MTÜ Looduslikud Niidud. Varem rentis neid alasid MTÜ Suure Katla Selts, kellega rendilepingud probleemide tõttu lõpetati.

Animägi sõnul teeb kergemad taastamistööd rentnik, ohtrama puittaimestikuga alad, 2,0 ha ja 2,6 ha suurused sinihelmikakooslused taastab aga RMK. Mingi nõukogudeaegse kampaania korras on Vesitükimaale üritatud männikuid rajada. Seetõttu on rannaniidud ja sinihelmikakooslused vagusid täis veetud ja üritatud neid ebaõnnestunult metsastada. Veel praegugi leidub siin-seal omaaegsest istutamiskampaaniast säilinud kiduraid puudetukkasid, neist osa vaaludena lamandunud, viitas Ants Animägi.

Vesitükimaa hoiuala kaitse-eesmärk on rannaniitude, sinihelmikakoosluste, soostuvate ja soo-lehtmetsade ning mitmete linnuliikide ja rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Avarad rannaniidud ongi olulised peamiselt lindudele, kellest on sel hoiualal esindatud hahk, niidurüdi, tõmmukajakas, randtiir, väiketiir ja vööt-põõsalind.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 756 korda, sh täna 1)