Teeme ära – meediaruumi koristustalgud! (23)

“Kõigepealt, võttes abiks kunagise koolitarkuse ja nüüdse meedialugemise oskuse, sõnastaksin kurjuse jäävuse seaduse: kurjus ei teki ega kao, vaid muundub ühest liigist teise, vaimseks või füüsiliseks vägivallaks,” tõdeb saarlasest kirjamees Tarmo Pikner.

Eestil õnnestus hiljaaegu üle hulga aja ilmakuulsaks saada. Ei, ma ei mõtle Danske panka, seekord mainin nähtust, kus kasseerisime musta raha asemel puhast kasumit. Tublide eestlaste juhtimisel pesti koristustalgute käigus maakera puhtamaks, kusjuures selleks ei läinud vaja ei musta ega eriti ka puhast raha. Ürituse mõtteviis oli nii lennukas ja uskumatu, et see kajas vastu kogu käegakatsutavas ilmaruumis.

Uskumatult kõlasid ka anonüümsete kägude ja teiste pudulojuste anonüümsed kommentaarid käegakatsumatus ruumis ja lennukas oli kohtukulli otsus. Laimajad ja solvajad, kes rünnanud tuntud näitlejat Marika Korolevi anonüümselt, pandi vääritu käitumise eest vastutama. Anonüümsus kommentaariumis ei takistanud ometigi kohtu ette tarimast näo ja nimega tegelasi.

Et igal mõjul on vastumõju, siis õige pea kaevati välja paari aasta tagune kohtulahend, kus tänane kannataja Korolev on tekitanud ise kannatusi laimukirjade saatmisega oma endise hõimlase pereliikmetele. Tõsi, tema ei teinud seda anonüümselt, vaid oma näo ja nimega. Selles kaasuses jäi anonüümseks hoopiski kohtus käsitletu ja me ei saanud teada, miks laimu all kannatanud diplomaat ikkagi ametist priiks sai.

Kõneviha õppetunnid

Samaaegselt pääses valla kõneviha laviin (mitte segi ajada vihakõnega, mis on juriidiline termin), reostades avalikku ruumi riigikogulase Peeter Ernitsa ja tema tütre arvamusvahetuse saatel lapsendamisest homopaaride poolt ja surrogaatemadusest.

Erinevalt eeltoodud juhtumeist toimus seekordne poriloopimine kõigi silme all ja avalikult Facebooki nimelisel seinal. Et aga sellest veel vähe oli, kärutati sama loo n-ö lisas, Õhtulehe kommentaariumis, otsa 700 (pärast tsenseerimist) anonüümset arvamust.

Kõnevihalist ainest andsid ka meie hinnatud linnu- ja metsalauliku Siiri Sisaski ning EKRE esimehe Mart Helme omavaheliste erimeelsuste järelkajad mitteanonüümses meedias, kui Postimees avaldas (2.10.2018) Ahto Lobjaka vihase loo EKRE kohta ja sellele järgnenud EKRE naiskogu mitte vähem vihase seisukoha Lobjaka kohta.

Siintoodud näiteist saab teha kaks järeldust. Esiteks – anonüümseid kommentaare juriidilises mõistes pole olemas, igale vääritule teole saab anda hinnangu, määrata hinna ja karistuse. Seetõttu tekib paratamatult küsimus – miks ikkagi klikiorjuses meediamajad (v.a Postimees) hoiavad nii kiivalt kinni anonüümsetest kommentaariumidest? Jah, olen ka mina kuulnud sõnavabadusest, aga ma räägin meediaruumi reostusvabadusest – ka see on inimõigus.

Teiseks – samal teemal arutlenud ERR-i saate “Suud puhtaks” (9.10.2018) abiga saime teada, et vägivald on teatud määral inimkonna vajadus ja see ei kao kuhugi. Siinkirjutaja kogemus näitab, et üheksa inimesega võib kenasti asju ajada, kuid kümnes osutub tavaliselt kurjamiks. Ehk kui päike ükskord kustub, ei kao kurjus kuhugi, vaid jääb ilmaruumi hõljuma. Veelgi selgemini – kõneviha ei teki ega kao, vaid muundub füüsiliseks või vaimseks vägivallaks. Küsimuse lahendus saab olla kahjuliku agressiivsuse ohjeldamises ja kontrolli all hoidmises (siit koorub muidugi järgmine küsimus politseiriigi ulatusest).

Maailmaparandajad – tulge appi!

Nagu viimases hädas ikka, pöördutakse maailmaparandajate poole. Seepärast tulengi loo algusse tagasi ja soovitaksin meie tublidel maailmaküürijatel astuda järgmine samm: korraldada koristustalgud mustvalges kirja- ja virtuaalruumis. Kui koristatud prügist saab toota uut energiat, siis äkki suudetakse välja töötada algoritm, kuidas panna kõneviha energia tööle inimkonna kasuks, et maailm saaks veelgi puhtamaks ja inimsuhted selgemaks.

Muidugi, feisbuukid ja muud vaba mõtte (või mõtte vabad) seinad on ameeriklaste kontrolli all, aga seda enam on vaja rakendada üleilmset kogemust. Seda meil ju ometi on varnast võtta!

Et oktoober on vaimse tervise kuu, siis oleks just paras aeg hakata tegelema vaimsete väärnähtustega ja võtta suund räuskamisvaba ühiskonna poole. Valimiseelsed debatid peaksid selleks andma häid võimalusi, kuigi kõik märgid näitavad, et kõneviha ja räuskamise hulk kipub pigem suurenema. Ahjaa – oktoober on ju ka viinakuu!

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 792 korda, sh täna 1)