Tselluloositehas mõjutab Saaremaa metsa hinda pigem kaudselt

Est-For Invest OÜ Eestisse kavandatav puidurafineerimistehas võib kaudselt tõsta ka Saaremaa paberipuidu hinda.

Saaremaa suurima metsafirma Reta Puit OÜ asutaja Rein Kirst ütles, et suure tõenäosusega Saaremaa paberipuu kauguse tõttu tselluloosivabrikusse minema ei hakka, sest auto­transport on võrreldes laevatamisega kallis. Seetõttu tuleb tehase võimalikku kasu siinsetele metsaomanikele käsitleda oletuslikus võtmes ja teoreetilisena.

Eesti paberipuit läheb praegu ekspordiks Skandinaaviasse ja Saksamaale, samuti saavad sellest arvestatava osa AS-i Toftan saeveski ja pelletitootja Graanul Invest. Uue tehase valmimine kasvataks nõudlust aga siseturul ja tõstaks seeläbi Eesti metsamaterjali hinda praegustel välisturgudel. Kuivõrd suur osa Saaremaal ülestöötatud metsast müüakse Roomassaare sadama kaudu Saksamaale ja Skandinaaviasse, siis võib siinne metsaomanik loota oma metsa eest tulevikus kõrgemat hinda. Seevastu nii Toftan kui ka Graanul Invest võitlevad tselluloosivabriku ehitamise vastu, et säiliks praegune hinnatase, mis eriti Kesk-Eesti puidu puhul võib tselluloosivabriku käivitamise järel kõvasti tõusta.

Kuigi saarlastest metsaomanike ja ülestöötajate jaoks on tselluloositehase rajamisest tulenev majanduslik kasu praegu ikkagi vaid oletuslik, pooldab Rein Kirst tehase rajamist, sest see annaks võimaluse töödelda paberipuit ümber kodumaal. Mõistagi peab paberipuu nõudluse kasvuga kaasnema riigipoolse kontrolli tõhustamine raiete üle, sest tehase käivitamine võib ahvatleda ebaseaduslikele raietele. “Üsna palju on selliseid metsa taksaatoreid, kes metsamajanduskavades vassivad ja võimaldavad rohkem raiuda, on äraostetavad,” rääkis Kirst, kelle sõnul on metsamajanduskavadega vassimist ette tulnud ka Saaremaal. “Meie taksaatorid on korralikud, aga taksaatori saab tellida kust iganes.”

Saaremaa metsaühingu liige Mati Schmuul pakkus, et kui tselluloositehas tuleb Pärnu kanti, siis võib hakata sinna minema ka osa Saaremaa paberipuust. Lõuna-Eesti puhul see kõne alla ei tule.

Palju sõltub, millist puitu tehas tarbima hakkab. Näiteks haavapuud Saaremaal eriti pakkuda pole. Kui aga tootmisel läheb loosi ka mõni väheväärtuslik lehtpuu, siis sellest võib mingi osa Saaremaa metsaomanikest juba kasu saada. “Kõik on vahemaas kinni, Sõrvest niikuinii ei tasu vedada, aga alates Valjalast juba küll,” sõnas Schmuul.

Praegu müüb metsühing oma liikmete puidu suuremalt jaolt Reta Puidu vahendusel välismaale, sest varasem koostööpartner Sikassaare saeveski on aastapäevad juba remondis. Ida-Saaremaa lankide puit läheb aga parema hinna tõttu ka Pärnu sadamasse. Septembri algul pani metsaühing ise Kuivastu sadamast ühe puidulaeva teele. Enne laeva laadimist seisis puu sadamas poolteist kuud virnas, sest enne 1. septembrit sadam puitu laevale laadida ei lubanud. “Oleks laev pika viivituse tõttu tulemata jäänud, siis oleks väga kehvasti olnud,” rääkis Schmuul. “Uskumatu, kuidas riik meil siin reguleerib elu ja olu.”

Rääkides viimaste aastakümnete jooksul aset leidnud metsaraie mõjust Saaremaa metsavarule, ütles Rein Kirst, et tegelikult pole siinse metsa pindala ja tagavara sugugi oluliselt kahanenud, vaid metsa tagavara praegu pigem suureneb. Küll aga langeb väga kiiresti vanade metsade ja ka keskealiste metsade osakaal. Selles on oma roll vassivatel taksaatoritel, kuid teisalt on Kirstu sõnul omaniku suva, millal ta oma metsa raiub. Noore metsa eest jääb tasu küll kesisemaks, aga elatakse täna ja praegu ning seetõttu tahetakse raha kohe kätte saada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 459 korda, sh täna 1)