Pühakodade säilimise toetamine on prioriteet ka edaspidi (42)

“Nii pühakodade kui ka kogu kultuuripärandi puhul laiemalt on tegemist väärtustega, mis vajavad säilimiseks pidevat hoolt ja kogu ühiskonnale olulise pärandina ka riigipoolset toetust,” kirjutab kultuuriministeeriumi muinsuskaitsenõunik Liina Jänes vastukajaks Anti Toplaane arvamusloole “Kuidas tagada pühakodade säilimine?” (SH, 12.10). “Riik on järjepidevalt toetanud ja toetab ka edaspidi kogudustele kuuluvate pühakodade restaureerimist.”

Viimasel ajal on kostnud murelikke noote pühakodade taastamise riikliku toetamise teemal seoses kultuuriministri kinnitatud riikliku programmi “Pühakodade säilitamine ja areng 2014–2018” lõppemisega. Vastus on väga ühene: pühakodade säilitamise riiklik toetamine ei lõpe 2018. aastaga.

Riik on 15 aastat järjepidevalt toetanud pühakodade restaureerimist ja teeb seda ka edaspidi. Teatud segadust võib ehk tekitada asjaolu, et ei ole kavas koostada uut programmidokumenti, kuid sellest sõltumata jätkub pühakodade toetamine riigieelarvest muinsuskaitseameti kaudu samas mahus. Samuti ei saanud tulla kellelegi üllatusena, et toetuste taotlemise tähtaeg oli 30. septembril, sest see on nii igal aastal.

Programmist saab üks toetuse liik

Pühakodade programm on kestnud kahes etapis kokku 15 aastat: vastavalt aastatel 2004–2013 ja 2014–2018. Selle aja jooksul on pakutud kogudustele tuge pühakodade ja kirikuvara restaureerimiseks, ehitusprojektide koostamiseks, uuringute läbiviimiseks ja turvalisuse tagamiseks, nagu piksekaitsed, valve- ja tulekaitsesignalisatsioonid jpm. Tähelepanuväärsed on ka kirikute digitaalarhiivi projekt (EKA) ja kirikute sisekliima uuringud (TTÜ).

Kirikutes peituvat kunstivara on kaardistatud ja tutvustatud – kirikutekstiile, kirikuaedu, varemeid, kellasid, ikoone, oreleid jms – ning alustatud on kahe raamatu­sarja “Eesti kirikud” ja “Eesti kirikute sisustus” publitseerimist. Korraldatud on koolitusi ja algatatud diskussioon kirikute jätkusuutlikust kasutusest.

Kõik need võimalused jäävad alles. Vahe on selles, et senisest pühakodade programmist saab muinsuskaitseameti üks toetuse liik. Muinsuskaitseameti jagatavad riigieelarvelised toetused moodustavad ühe eelarve, mida saab jagada erinevate tegevuste ja sihtide vahel vastavalt ühiskonnas ja muinsuskaitses esilekerkivatele vajadustele.

Saame kinnitada, et pühakodade toetuse jätkumine vähemalt samas mahus on prioriteet. Muinsuskaitseameti eelarves on tänavu pühakodade programmi mahuks 723 000 eurot. Sama summa on planeeritud ka järgmise aasta riigieelarvesse. Muinsuskaitseamet võttis septembri lõpuni vastu taotlusi pühakodade säilitamiseks 2019. aastaks.

Otsused tehakse mõistagi siis, kui riigieelarve on kinnitatud.

Täiendavaid võimalusi pühakodade säilitamise toetamisel tuleb juurde seoses 2019. jaanuarist jõustuva uuenenud muinsuskaitseseadusega. Vabariigi valitsus otsustas 2017. aasta kevadel toimunud riigieelarve strateegia läbirääkimiste käigus anda alates 2019. aastast muinsuskaitsereformi käivitamiseks lisarahastust 1,4 miljonit eurot aastas. See summa on otseselt suunatud toetusteks omanikele, kes neile kuuluvat pärandit korrastavad ja selleks uuringuid või muinsuskaitselise järelevalve tellivad. Edaspidi on need kulud hüvitatavad.

Senine pühakodade programmi juhtnõukogu kujundatakse ümber muinsuskaitseametit nõustavaks kirikute eksperdinõukoguks, mis annab ametile nõu üldistes kirikuhooneid ja sisustust puudutavates küsimustes ning oleks laiemaks diskussiooniplatvormiks kirikuorganisatsioonidele kuuluva kultuuripärandi üle arutlemisel – hõlmates nii hooneid kui ka kunstimälestisi ja muusikariistu. Selliseid mälestise liigi põhiseid eksperdinõukogusid, kuhu kuuluvad sõltumatud eksperdid või antud juhul huvigrupi esindajad, on ameti juures mitmeid.

Riik tunnustab ja soovib koostööd

Alates 2004. aastast on riik pühakodade säilimisele suuremat tähelepanu pööranud ja võrreldes teiste kultuuriväärtustega neid riigi eelarvest ka suuremas mahus toetanud.

Esimese kümneaastase perioodi jooksul eraldati programmile kokku 9,23 miljonit eurot, viimase viie aasta peale kokku on summa olnud 3,63 miljonit eurot. Seega on programmi jooksul pühakodadesse ja nendega seotud erinevatesse tegevustesse investeeritud ühtekokku ligi 13 miljonit eurot.

Otsetoetustena on riigieelarvest täiendavalt toetatud Kuressaare Laurentiuse kiriku, Narva Aleksandri kiriku, Tartu Jaani kiriku ja Pöide kiriku restaureerimistöid, lisaks paljud väiksemad toetused fraktsioonide katuserahadest ja ka PRIA LEADER-programmi kaudu. Nii kultuuriministeerium kui ka muinsuskaitseamet on riigi soovi jätkata pühakodade säilimise toetamist ka Eesti kirikute nõukogule juba mitmel korral kinnitanud. Samuti on sellest räägitud ka programmi juhtnõukogus, kuhu kuuluvad kõigi konfessioonide esindajad.

Seega, muretsemiseks ei ole põhjust – riik tunnustab ja soovib teha koostööd kõikide muinsuskaitsealuste hoonete omanikega, et olla kaasav partner neile omanikele, kes soovivad nende valduses olevaid kultuuriväärtuslikke hooneid heaperemehelikult korras hoida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 580 korda, sh täna 1)