Kaubakasti revolutsioon tooks toiduhinnatõusu (3)

OMAD KENAD KASTID: Saaremaa Lihatööstuse tootmistööline Mario Põld tarib komplekteerimisele kaubakaste, mis tööstuses praegu kasutusel.
MAANUS MASING

Suurte kaupluste soov minna üle standardiseeritud kastidele suruks toidutootjatele peale ootamatud kulud ja monopoolse teenusepakkuja. Tarbijaid ootaks ees aga hinnatõus.

Kaupmeeste liit ehk suured jaeketid on ühtlustatud suurusega kaste kõigile toidutoodetele soovinud rakendada juba aastaid. Nende hinnangul pakuks see majanduslikku kokkuhoidu ja keskkonnasäästlikku lähenemist, kirjutas ajaleht Äripäev.

Eestis ja Baltikumis tegutseb ühise kastitaara ringlusega Bepco OÜ, mis on standardsete kastide kasutamise paljude kettidega kokku leppinud. Sama standardi järgi valmistatud kastides viivad tootjad kauba logistikakeskustesse ning sealt sõidavad need poodidesse, kust Bepco kastid kokku kogub, ära peseb ja uuesti tootjatele viib.

Toob lisakulusid

Toidutootjatele tähendaks uus kastisüsteem jällegi lisakulusid. Äripäev tõi välja, et mitmetes ettevõtetes on tootmine täielikult automatiseeritud. See tähendab, et tooted valmivad ja pakendatakse transportimiskastidesse liinil. Bepco pakutavad kastid ei sobitu aga kõikidele tootmisliinidele ning nõnda ei saagi tooteid ühistaarasse ladustada.

Ka on põllumajandus-kaubanduskoja liikmed välja toonud, et nn pehmete toodete pakendamisel, nagu näiteks kohupiim, kohukesed ja soojalt pakendatud või, võivad tooted kaotada kaubandusliku välimuse. Põhjus lihtne – standardkasti kuju ei sobitu tootega.

Saaremaa Lihatööstuse juhatuse esimehe Kristjan Leedo sõnul tähendaks nn kastiuuendus neile vähemalt 40-protsendilist kulude kasvu. Rahaliselt oleks juttu kümnetest ja kümnetest tuhandetest eurodest. “Pealegi suures plaanis – kui vaid üks ettevõte hakkab sellist teenust pakkuma, siis tõuseb hind ajapikku kindlasti veel, sest tegemist on sel juhul ju monopoolse ettevõtmisega,” tõdes Leedo.

Lihatööstuse juhatuse esimehe sõnul saab ta asjast kaubanduskettide vaatevinklist aru küll. Neil on tõepoolest igapäevaselt tegemist 30–40 erineva kastitüübiga, millega tootjad neile kauba kohale veavad. Neile tähendaks uus kastisüsteem nii laos kui ka logistikapoolelt kahtlemata võitu.

“Aga kui tootjatel ja töötlejatel kulud tõusevad, siis hakkab see lõppkokkuvõttes kajastuma toote hinnas, sest selle raha peab ju kuskilt tagasi saama,” põhjendas Kristjan Leedo.

Keeruline rakendada

Sama meelt on ka Karja Pagariäri juhataja Aivo Kanemägi. Tema hinnangul oleks sellist ühtset süsteemi keeruline rakendada. ”Väga reaalne see mulle praegu seega ei tundu,” tunnistas ta.

Kanemägi nentis, et paraku on Eesti jaekaubandus suhteliselt ketistunud ning seega saavad nad üht-teist ka dikteerida vastavalt sellele, kuidas neile parasjagu meeldib. “Selge on see, et kulud saaksid olema ikka päris suured ja lõpptulemusena – kui kogu süsteem sellele üle läheb – tõuseb tarbija jaoks hind ning see ei ole kindlasti väike tõus,” kinnitas Karja Pagariäri peremees.

Seda murekohta tunnistas Äripäevas ka põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse liige Tiina Saron. Küsimusele, kas tootjad kardavad, et ühtsest taararingist tuleb monopoolne kiht nende ja jaekauplejate vahele, aga kulud tuleb lõpuks kinni maksta tootjatel, vastas Saron, et mitte ei karda, vaid nii see ongi. “Kui jaeketid teevad nõude, et kasutama peab ühe kindla taaratootja toodangut, siis see ei ole aus kauplemistava, seda enam, et taarapakkujal ei ole konkurente,” ütles Tiina Saron.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 171 korda, sh täna 1)