ARVUDE KEELES: Traktoripark on kirju kui pühademuna (4)

VANA ARMAS ABIMEES: Mullutus sündinud ja kasvanud, nüüdne Suur-Randvere elanik Olev Ingalt ei kujuta maatööd ilma universaalse enam kui 30-aastase traktorita (T-25) ettegi.
MAANUS MASING

Saare maakonna põllumajandusühistute ja talunike kasutuses on 1916 traktorit. Üha rohkem on põldudel ja rohumaadel näha mitut marki moodsaid ja võimsaid neljarattalisi põllumeeste abimehi, mis valminud nii Euroopas, Aasias kui ka Ameerikas.

Igal aastal lasevad tehased välja üha uusi mudeleid. Kõik traktorid on varustatud GPS-juhtimissüsteemiga. Elektroonikaseadmeid, kütust säästvaid seadmeid, hüdrosüsteeme jms uuendatakse pidevalt.

Traktoristil jääb rooli keeramise oskusest ja käiguvahetamisest üksinda väheks. Nüüdisaja põllumees peab oskama elektroonikaseadmeid käsitseda, teadma läbi ja lõhki traktori “hingeelu”.
Ainuüksi tänavu on saarlased ja muhulased soetanud 36 uut traktorit. Saare põllumehed on tuntumatest markidest eelistanud Fendti (6), CF Motot (5), John Deere´i (4), Valtrat (4), Fotonit (4), New Hollandit (2) ja Massey Fergussoni (2).

Viimasel kolmel aastal ostetud traktorite loetelus on veel sellised margid, nagu Lovol, Case IH, Chery, Claas, Jinma, Kubita, Kukje, MC Cormik, MTZ, TYM, AGT, Solis, BRP, Linhai ja Polaris.
Vanim registreeritud traktor Saaremaal on maanteeameti info kohaselt 1955. aastal tehasest tulnud MTZ-2. Minski traktoritehase toodangut on meie põllumeestel küllaltki palju. Valgevenes valmistatud MTZ-sid ehk rahvakeeli Bellarusse vurab Saare- ja Muhumaa teedel ning põldudel koguni 637.

Eakamatest traktoritest on Saaremaal veel elujõus üks 1956. aastal valmistatud DT-14, mida rahvas “sipelgaks” kutsub. Nooremaid “sipelgaid” on ka, üks nendest kannab väljalaskeaasta numbrit 1961.

Arvukuse poolest on teisel kohal T-marki (T-24, T-40 jne) traktorid. Neid on kirjas 429. John Deere on maanteeameti andmeil saarlastel 71.

Kes tahab ajaga kaasas käia, peab kõige uuega kursis olema. Metsküla talunik Mati Maripuu ütles suvel heinateo aegu Saarte Häälele, et väiketalunikke ei saa suurettevõtjatega võrrelda ennekõike seetõttu, et nende sissetulekud on märgatavalt väiksemad. Seega ei saa nad endale ka igal aastal uut tehnikat, sealhulgas suurema võimsusega traktoreid soetada. Lello talu peremehel õnnestus aga tänavu uus universaalne Valtra K134 liisinguta osta.

“Just niisugust traktorit soovisin endale ammu. Sellel aastal eraldati ka natuke toetuseraha ja nii läks kõik õnneks. Sain veel lisaks käru ja randaali osta,” rääkis Maripuu toona. Nüüdseks on talunikul ka sügistööd uue traktoriga tehtud. Mees on ostuga igati rahul.

Suurmajanditel on põllutehnika soetamiseks suuremad võimalused. Kõljala POÜ juht Tõnu Post ütles, et kui tahad tööde-tegemistega joone peal olla, on töökindel masin ääretult vajalik. Teisiti ei saagi mõelda. Posti sõnul on Kõljala POÜ viimastel aastatel soetanud kümme uut traktorit ja kombaini. “Kõige rohkem oleme ostnud Claasi tehase traktoreid ja kombaine,” tõi 2013. aastal üleriigilise aasta põllumehe tiitliga ja mullu Eesti põllumajandusliku sektori tippjuhi tiitliga tunnustatud majandijuht esile just selle tehase toodangut.

Kellel vähem maad harida, saab hakkama aastakümnetevanuse traktoriga. Suur-Randvere mees Olev Ingalt on traktorirooli või roomiktraktori kange käes hoidnud 61 aastat. Olevile on leiva lauale toonud nii autojuhi- (load aastast 1958) kui ka traktoristiamet. Nüüd, pensionieas teeb ta oma talutööd vana armsaks saanud T-25-ga. Traktor on Olevi meelest universaalne. Sellega ta künnab, äestab ja ka külvab. Sügisel koristab kartulimaa. Küttepuudki toob ta metsast sellega koju. “Eks ma teda hoian. Remonti see masin suurt ei vaja. Olen eluaeg mitmesuguste traktorite ja autodega töötanud. Saan hakkama,” rääkis Ingalt.

Kokkuvõttes võib öelda, et Saare maakonna traktoripark on kirju nagu pühademuna. Tore on tõdeda, et igal aastal see uueneb, samas hoitakse vanu, armsaks saanud neljarattalisi abimehi.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 460 korda, sh täna 1)