LUGUSID ETTEVÕTLUSSAARELT: Kuidas me New Yorki jõudsime

Tarmo Virki

Frank Sinatra unistav “New York, New York” on ilmselt meeles paljudel Eesti ettevõtjatel, kes tormavad Ameerikat vallutama ja tihtilugu sealt ka vaikselt koju tagasi astuvad. “Kui New Yorgis edukas olen, olen edukas kus tahes mujal” – umbes nii võiks tõlkida Sinatra laulu sõnumi.

Lahhentagge esimene samm üle lombi toimus juba umbes aasta eest, kui ameeriklaste jaoks tähtsa tänupüha õhtusöögil pakuti New Yorgi gurmaanidele meie toodet ühes eksklusiivsete õhtusöökide sarjas. Selle korraldajad toovad oma reisidelt maailma eri nurkadesse kaasa maitseid, jooke ja ka viise nende kombineerimiseks – maitseid, mida New Yorgist ei ole võimalik muidu leida.

Tagasisidega ei ole nad seal riigis loomulikult kitsid. “See oli midagi ainulaadset”-taolisi kommentaare kuulsime palju, kuid kõlama jäi korraldaja kommentaar: “Jook ühendas inimesi ja pakkus neile avastamisrõõmu. Näiteks ühe nigeeria kunstniku jaoks meenutas jook maitseid, mille keskel ta kodukülas üles kasvas.”

Tean, et naljaninad kirjutavad kommentaariumisse, et kõikidel alkohoolsetel jookidel on kombeks inimesi ühendada, kui neid piisavalt tarbida, aga sellele õhtusöögile jõudis vaid üks pooleliitrine pudel meie jooki.

Aga kuidas ta sinna jõudis? Möödunud sügisel külastasin Barcelonat, seljakotis just see pudel, mis pidi jõudma ühte selle linna kuumematest baaridest. Tuttavatega õhtustades mainis aga kellegi kaaslane, et nad korraldavad New Yorgis valitud publikule mõeldud õhtusööke, kus tuntud kokad valmistavad valitud roogasid, mida selles omamoodi maailma pealinnas mujal saada ei ole.

Loomulikult lausa pidin talle oma lugu rääkima ja tol hetkel veel meie esimesest partiist pärit toote üle ookeani saatma. Mitu kuud ootas ta seejärel veel seda õiget menüüd ja kokka, kelle pakutava roa juurde see täielikult sobiks. Kuna osa külalisi on õhtusöökidel samad, siis jõudis juba ka põnevus kasvada enne, kui pudel tänupühal avati.

Tegemist oli meie jaoks esimese sammukesega Uues Maailmas, kaugeltki mitte kontinendi vallutamisega, aga ühed juhused, millest kinni haarad, viivad teisteni ja lõpuks on kahju ainult kasutamata võimalustest. Samm korraga. Massturul räägitakse Põhja-Ameerikas siiski absurdselt suurtest numbritest, mida on seal brändide turundamisele vaja kasutada. Hiljutisel ümarlaual Berliinis naeris üks USA alkoholitööstur suure häälega välja kellegi, kes kavatses kolme miljoni dollariga minna USA turgu vallutama: “Anna üks mulle, võta üks endale ja anna kolmas sõbrale – me kõik võidaksime siis.” Samas võib oma nišis tuntuks saamine õnnestuda kindlasti ka väiksema kullakoormaga. Kiirustada ei tasu. Soomlaste Kyrö, kes on viimaste aastate jooksul saavutanud tuntust maailma eri nurkades, jõudis alles hiljuti USA turule.

Tark ei torma, aga ma loodan, et võimalused kasutab ta siiski ära. Barcelonasse on vaja aga uuesti reisida.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 118 korda, sh täna 1)