Noored arhitektid loovad Sõrvele helget tulevikku (7)

MITTE AINULT MAJA: Torgus Mäebel elava Nalmond Meri sõnul, kes samuti plaanitavaga kursis, ei puuduta tudengite plaanid üksnes tema selja taga asuvat hoonet, vaid tervet tuletornini viivast teest paremat kätt jäävat ala. Sinna peaks tulema mitmeid teisigi atraktsioone ja korralik müügiala suveniirimüüjatele.
MAANUS MASING

Ühes sõrulaste ja Saaremaa vallaga üritavad Eesti kunstiakadeemia arhitektuuritudengid praegu suuresti vaikelus viibival Sõrve säärel elukvaliteeti tõsta.

Eesti kunstiakadeemia arhitektuuriosakonna õppejõu, arhitekt Kalle Komissarovi sõnul on kolmanda kursuse üliõpilastel tõepoolest tore võimalus sel sügissemestril teha koostööd sõrulastega. Ta rääkis, et nad on juba mõned aastad katsetanud nn semirealistlikke kursusetöid, kus lisaks akadeemilisele ülesandele on ka reaalne koht, päris tellija ning juba toimuvad protsessid. “Seekordne koostöö on meid kokku viinud väga toredate inimestega Sõrve poolsaarelt,” rõõmustas õppejõud.

Vallal asjaga tõsi taga

Kui Komissarov mainis, et tegeletakse reaalse koha tulevikuga, siis on kahtlemata küsimus, kui reaalne kõik on ja millal päriselt ehitama hakatakse. “Selles osas võtaksin veidi pinget maha – kolmanda kursuse tudengid on oma õppeprotsessis veel alguses ning projekti tuleb võtta rangelt kui harjutust,” rõhutas ta. “Muidugi on meie kõigi suurim soov anda omalt poolt midagi kasulikku kohalikule arengule ning juhtida Sõrvet helgema tuleviku suunas.”

Õppejõu sõnul on nad jaganud oma kursusetöö kahte ossa, millest esimeses tegeletakse ruumiliste visioonidega Sõrve kogukonna ja piirkonna elukvaliteedi tõstmisel. “Sealt tehtud järeldused kanname edasi praktilisse arhitektuursesse projekteerimisse ning iga tudeng peab koostama ühe avaliku funktsiooniga hoone projekti,” selgitas Komissarov.

Saaremaa valla huvi asja juures on saada uusi ideid, mis kaardistaksid võimalikult laial skaalal Sõrve ruumilist tulevikku. “Üks oluline telg on ka pragmaatiline vs. visioonäärne, sest ääremaastumist ei peata ühel hetkel enam vähendamine või ökonomiseerimine, siis on tarvis pikaajalisemat visiooni,” tähendas Komissarov. “Ja ruumilised visioonid on selles osas väga kasulikud, sest need aitavad ideid kommunikeerida.”

Saaremaa abivallavanema Marili Niitsi sõnul on väga konkreetselt öelduna tegemist Sõrve tuletorni tehnohoone renoveerimisega. Niitsi sõnul nägi juba Torgu vallavalitsus ette, et kõnealune hoone tuleks korda teha. “Aga nende nägemus oli see, et seda mitte lihtsalt ei renoveeritaks, vaid et see annaks edaspidi piirkonnale, sealsele kogukonnale ja ka turistidele täiendavat väärtust,” kõneles abivallavanem. Nõnda leidis toonane vald võimaluse kaasata kunstiakadeemia tudengid.

“Kuna meil oli info, et tudengid käivad selliseid praktilisi töid tegemas, siis Saaremaa valda tuli see sellises faasis, et esimesed kontaktid olid juba loodud,” rääkis Niits. Tema sõnul on tegemist igal juhul väga väärt ettevõtmisega. “Et mitte teha asja tegemise pärast, vaid enne anda asjale sisu. 12 noort inimest annavad oma nägemuse sellest ja see on väga tervitatav.”

Tosin võimalikku lahendust

Kursusel on 12 tudengit, seega on oodata projektide tähtajaks detsembri keskel täpselt sama palju ka erinevaid lahendusi säärel elu käima tõmbamiseks.

“Meie soov on küll, et üks reaalne variant saaks ellu viidud või siis teine variant, et anname kogukonnale vähemalt idee, kuidas seda saaks osaliseltki teoks teha,” kõneles abivallavanem.

Niitsi sõnul võiks kõnealusesse hoonesse tulla näiteks mingit sorti elamuskeskus. “Sõrve on ju väga omapärane ja ajalooline koht ning turistid seal käivad, seega siin ongi tarvis leida tasakaal, et see pakuks nii turistidele kui ka kogukonnale midagi.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 409 korda, sh täna 1)