Kohalik elanik pelgab Maadevahe jõe reostuse hukutavat mõju kaladele

Keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo projektijuht Raimo Jaaksoo ütles, et reostuse likvideerimistööd nägid ette vaid jõesängi puhastamise tehase territooriumil, sest just sinna ulatus esimeste uuringute järgi reostus.

15 000 TONNI ÜLLATUST: Maadevahe asfaldibaasi maa-alalt üllatusena väljakaevatud pinnas on kuhjatud kahte suurde hunnikusse ja vajaks nüüd äravedu.
MAANUS MASING

Väljapoole tehase ala jääva jõesängi puhastamine eeldab uuringuid ja uut projekti uue eelarvega. Ilmselt sellest praegu asja ei saa, sest raha napib. “Ega seal midagi väga hullu ka ei ole,” pakkus Raimo Jaakson.

Kohalik elanik Gennadi Aavik (fotol) meenutas, et kümmekond aastat tagasi avastas ta varakevadel Kõiguste lahe ääres hektarisuuruse õhukese kilega naftalaigu. Selgus, et asfaldibaasi vana jõesängi tamm ajas üle ja 15–20 sekundi järel tuli üle tammi õlilaik. Ükskord jalutas Gennadi aga metsavahel mööda jõesängi ning jäi korraga kalda ääres kummikuga nii lootusetult kinni, et pidi sokiväel jala kummikust välja tõmbama. Kummik ise oli poolde säärde naftaga koos.

Kalateadlase Markus Vetemaa sõnul pole olukorral Maadevahe jõel praegu häda midagi, sest haug on seal igal aastal päris korralikult kudenud. “Haugi on seal kõvasti, röövpüüki on seal kõvasti, siukest tunnet mul ei ole, et see oleks mingi surnud jõgi,” rääkis Vetemaa. Teadlase sõnul ei pruugi aastakümnete tagune saaste, kus on setted ja savi peal ning mida ei puudutata, norme ületada.

Loomulikult oleks õige reostus jõest jäädavalt välja võtta, aga mõned kalaliigid, kelle hulka kuulub ka haug, taluvad väikest reostust. “Kala tuleb sinna kudema, ta on seal paar nädalat, noored kalad, kes seal sünnivad, lähevad ka kuu aja pärast minema ja selle ajaga ei sünni tohutut tervisekahjustust,” selgitas Vetemaa, lisades, et samamoodi ei sure ka inimene selle jõe pinnalt vett juues.

Vetemaa sõnul on kalade maks varustatud võimekusega (tsütokroom P450 süsteem) muuta väikeses koguses reostust organismis kahjutuks. Näiteks inimese maks tuleb toime väikese koguse alkoholiga, kuid naftasaadustega ta hakkama ei saa. Kaladel on selline võimekus aastatuhandetega välja kujunenud metsapõlengute tulemusel keskkonda levinud dioksiinidega toimetulemiseks. Dioksiinid on aga õige pisut naftaproduktide sarnased.

Kommenteerides olukorda, kus kepilöögi tulemusel kerkis jõepõhjast pinnale õlilaik, lausus Vetemaa, et normaalses olukorras keegi keppi jõepõhja ei löö. “Saastus, mis seal paigas on, imbub küll välja, aga hästi vähe,” selgitas teadlane. “Kevadel, kui veehulk on suurem, lahjeneb see nii ära, et haugile ei ole ta midagi teinud.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 751 korda, sh täna 1)