Maadevahe puhastamine läks ligi miljoniga lõhki (5)

ÕLINE VESI: Kaks nädalat tagasi mööda Maadevahe jõe kaldaäärset kõndides demonstreeris Gennadi Aavik puuoksa jõe põhja torgates, kuidas vee pinnale tekkis õlilaik.
2x MAANUS MASING

Maadevahe asfaltbetoonitehase keskkonnareostuse likvideerimisel selgus, et eeldatud 21 000 kantmeetri reostatud pinnase asemel tuleb ära vedada koguni 36 000 kanti ja see läheb arvatust ligemale 900 000 eurot rohkem maksma.

“Reostatud pinnast tuli kõvasti rohkem, kui uuring näitas ja lepingus esialgu oli. See on ebatavaline,” tunnistab keskkonnaministeeriumi veeosakonna projektide büroo projektijuht Raimo Jaaksoo.

Tema sõnul on teada ka põhjused, miks ei õnnestunud puurimisega maapinnalt kindlaks teha, kus reostunud pinnas algab ja kus see lõpeb.

Reostus tehakse kindlaks maapinnast puurimisega. Maadevahele tehti puurauke rohkem kui tavaliselt, kuna olukord oli keeruline ja vanu dokumente alles ei olnud.

Seega selgus tööde käigus, et algsele reostunud pinnasele oli toodud peale mitu meetrit puhast pinnast ja selle all leiti taas naftaproduktidega “rikastatud” pinnas kuni paeni välja. Hiljem selgus, et ka paas on murenenud ja tuleb ära koristada, sest reostus oli pugenud ka paelõhedesse. “Reostus ise oli aga hull,” kinnitas Jaaksoo. Maapinnast ilmus välja asju, millest keegi ei teadnud. Üsna tööde lõpus, kus pidanuks olema puhas pinnas, tuli välja vana maakividega ümbritsetud mahuti, kuhu olid kallatud vanad jäägid. Seetõttu tuli veel 600 kantmeetrit täiendavalt välja kaevata.

Raimo Jaaksoo sõnul tuli kokku välja kaevata 15 000 tonni rohkem kui plaanitud. Pinnas on kuhjatud kahte suurde hunnikusse ja vajaks nüüd äravedu. Selleks on vaja juurde veel umbes 900 000 eurot lisaraha.

“Õnneks saab kasutada Euroopa Liidu fondide raha 85% ulatuses. Kuskil jääb küll midagi tegemata. Millal raha peale saab, on täna veel selgusetu,” lausus Raimo Jaaksoo. Maadevahe projekti plaanitud maksumus koos käibemaksuga on 2,6 miljonit eurot.

Kui keskkonnaministeeriumile tekitab muret lisaraha vajadus, siis kohalik elanik Gennadi Aavik osutab, et puhastamata jäeti Maadevahe jõesäng, kuhu kogunenud reostus võib pärssida kalade kudemist.

“Mehed rääkisid mulle, et nii kui jõereostus siin vanasti tekkis, kadus kala ära,” lausus Aavik, kelle sõnul olevat Maadevahes püütud varemalt lutsukala. Gennadi Aavik peab silmas asfalditehase territooriumist väljapoole jäävat metsavahel looklevat jõesängi.

Mehe sõnul lükkas keskkonnaamet aga tagasi tema palve uurida kohapealsete majapidamiste kaevuvee olukorda. Amet soovitas murega pöörduda reostuse likvideerijate poole, aga sealtki öeldi ära. “Ei leitud nende miljonite juures paarisada eurot, et kontrollida ümberkaudseid kaeve,” tõdes Aavik. Vee maitse on küll puhas, kuid 100% kindlus puudub. “Kui ma ikkagi iga päev joon näiteks mikrodoosides naftat sisse, siis pole asi korras,” lausus Aavik.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 103 korda, sh täna 2)