KOOLID: tugispetsialistid jäägu ainult oma kooli (5)

ANTON TERAS: Tugikeskus peaks Saaremaa lõikes tagama spetsialistid ja tegelema nende otsimisega sinna, kus nendest on puudus. “Suuremates koolides on tugispetsialistide kohad aga täidetud,” ütleb ta.
MAANUS MASING

Koolide esindajad leiavad, et valla hallatavat tugiteenuste keskust on küll tarvis, ent tugispetsialistideta haridusasutusi ei peaks teenindama need inimesed, kes oma koolis niikuinii juba täiskoormusega töötavad.

“Tugikeskuse kui sellise loomise vastu ei ole meil, nagu teistelgi koolidel, midagi,” kinnitas Kuressaare Vanalinna kooli direktor Tõnu Erin. “Küll aga ei peaks sinna kaasama nendes koolides täiskoormusega töötavaid spetsialiste – sellest ei võida midagi tugikeskus ega koolid, kus tugispetsialiste pole. Kui täiskohaga tugispetsialist peaks veel kusagil mujal töötama, oleks see sama, mis minul täiskohaga direktorina minna lisaks tööle Kuressaare gümnaasiumisse või Saaremaa ühisgümnaasiumisse.”

Erini sõnul tuleks keskusesse tööle võtta uusi inimesi – neid tugispetsialiste, kellest on puudus. “Samuti võiks koondada sinna need pooleteramehed, kes teevad natuke siit ja natuke sealt,” leidis Erin.

Kuressaare Vanalinna koolis töötab täiskohaga sotsiaalpedagoog ja 0,2 koha koormusega psühholoog. Oma eripedagoogi koolil pole. Erini sõnul on ta keskuse loomise teemal rääkinud ka oma kooli tugispetsialistidega. “Nemad ei ole küll huvitatud sellest, et peaksid veel kusagil keskuses töötama,” märkis Erin. Vanalinna kooli hoolekogu käsitleb tugikeskuse loomise teemat oma 29. novembri koosolekul.

“Väiksemates koolides ja lasteaedades on tõesti probleem, et seal pole kõik tugispetsialistide kohad täidetud. On ju väga keeruline leida sinna null koma millegi koha koormusega inimest,” tõdes Saaremaa ühisgümnaasiumi hoolekogu esimees Anton Teras.

Terase sõnul on täiskoormusega töötavatel tugispetsialistidel hirm, et peavad lisaks oma koolile hakkama tööle ka mujal.

“Neid spetsialiste, kel on täiskoormus, ei ole võimalik kuskile saata,” lausus Teras. “Koormusi ümber mängida – vähendada oma koolis koormust, et spetsialist saaks ka mujal töötada – ei ole nii lihtsalt võimalik. Kui logopeedi abi vajavaid õpilasi on SÜG-is 30 ümber ja see tagab 1,15 koha jagu koormust, pole seda koormust võimalik kuidagi vähendada. Vastasel juhul tuleks need õpilased, kes vajavad logopeedilist abi, sellest koolist minema saata – sõltub ju spetsialisti koormus õpilaste arvust.”

Terase hinnangul tulenevad tugikeskuse loomisega seotud hirmud ja segadus sellest, et vallavalitsus pole teemat asjaosalistele piisavalt selgitanud.

“Kodutööd on vallavalitsuse poolt vähe tehtud. Kevadel seda keskuseteemat korra mainiti koolijuhtidele ja ilmselt mõnele üksikule tugispetsialistile, aga siis tuli suur suvi peale ja kõigil ununes asi ära,” lausus Teras. “Muidugi on üllatus, kui tükk aega on olnud vaikus ja juba tuleb eelnõu välja.”

Terase sõnul pidanuks eeltöö tugikeskuse loomiseks algama arutelust tugispetsialistidega.

Kuigi vallavalitsuse haridusnõunik Meelis Kaubi tutvustas tugikeskuse loomise plaani SÜG-i hoolekogu paari nädala tagusel koosolekul, hoolekogu selle suhtes seisukohta ei võtnud. “Teeme endale asja selgeks ja 3. detsembri koosolekul otsustame, kas toetame või mitte,” rääkis Teras.

Väljastatakse valeinfot!

Abivallavanem Kairit Lindmäe kinnitas aga vallavolinik Mart Maastikule saadetud kirjas, et “nendes haridusasutustes, kus hoolekogu koosolek on juba toimunud, võib öelda, et enamus hoolekogusid toetab tugikeskuse asutamist”. “Seega saab öelda, et asjaomaseid asutusi on kaasatud juba täna ja seda tehakse ka tulevikus tugikeskuse töökorralduse planeerimisel,” kirjutas Lindmäe.

Saarte Hääle küsimusele, millistes hoolekogudes on tugikeskuse loomist arutatud, millised hoolekogud on poolt ja millised vastu, vastas haridusnõunik Meelis Kaubi: “Kokkuvõtted teeme siis, kui kõik hoolekogud on oma seisukohad kujundanud.”

Reedel korraldas vallavalitsus arutelu “Tugiteenuste ümberkorraldamine Saaremaa valla haridusasutustes”, põhjendades seda asjaoluga, et “vaatamata korduvatele selgitustele nii direktoritele kui ka tugispetsialistidele väljastatakse ikkagi valeinfot nii hoolekogudele kui ka õpilasesindustele”.

Arutelul osalenutele jäi paraku mulje, et vallavalitsuse ettekanded olid ebakindlad. “Et mitte öelda ettevalmistamata,” iseloomustas üks osalenu. See ei motiveerinud kolmest kohal olnud koolist (KG, SÜG, Vanalinna kool) kedagi oma tugikeskust loovutama.

Idee on hea

Orissaare gümnaasiumis töötab praegu täiskohaga logopeed. Ametist lahkuva sotsiaalpedagoogi asemele otsib kool uut spetsialisti. Samuti vajab OG eripedagoogi, kuna praegu aastase lepinguga töötav inimene ei vasta kvalifikatsiooninõuetele.

OG direktori Marjana Prii hinnangul on kogu Saaremaad teenindava tugikeskuse loomise plaan ideena väga hea. “Kui tugikeskus loodaks, oleks minul direktorina kergem – mul ei oleks vaja enam pead valutada, kust vajalik spetsialist leida,” tähendas Prii. “Pöördun aga valla poole ja las siis nemad valutavad pead. Kahtlen siiski, kas keskuse loomisega neid tugispetsialiste kusagilt taevast alla sadama hakkab.”

Prii leiab, et tugispetsialistide nappuses koolide teenindamine puudutab rohkem neid inimesi, kes praegu töötavad näiteks poole või veerandi koormusega.

“Ma ei tahaks uskuda, et meie koolis täiskoormusega ametis olevat logopeedi hakatakse saatma kusagile mujale – see oleks ju lisatöö,” põhjendas Prii. “Kui spetsialist pandaks mingid päevad nädalas töötama mujal, tähendaks see ju, et meie kooli vajadused jääks katmata.”

Möödunud neljapäeval saatis Lümanda põhikooli õpetajate ametiühing vallavalitsusele ja volikogule 15 allkirjaga pöördumise, teatades, et on väga vastu tugispetsialistide ümberpaigutamisele ja töö olulisele ümberkorraldamisele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 678 korda, sh täna 1)