LUGEJA KÜSIB: Tööandja andis meile just teada, et… (1)

Tööandja andis meile just teada, et ta alustab ettevõtte likvideerimisega. Meie töötasu pole saanud. Mis saab siis, kui tööandja kuulutab hoopis pankroti välja, aga meie sellest teada ei saa?

Vastab Elnara Nadžafova, tööinspektsiooni nõustamisjurist:

Kui osaühing likvideeritakse,  lõpetavad likvideerijad osaühingu tegevuse, nõuavad sisse võlad, müüvad vara ja rahuldavad võlausaldajate nõuded. Kui likvideeritava osaühingu varast ei jätku võlausaldajate kõigi nõuete rahuldamiseks, peavad likvideerijad esitama pankrotiavalduse. Likvideerijad avaldavad viivitamatult teate osaühingu likvideerimismenetlusest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Võlausaldajad (töötajad) peavad teatama likvideerijatele nelja kuu jooksul kõigist oma nõuetest osaühingu vastu. Teates märgitakse nõude sisu, alus ja suurus ning sellele lisatakse nõuet tõendavad dokumendid.

Ettevõtte pankroti kuulutab välja kohus. Informatsiooni tööandja pankrotimenetluse ja määratud halduri kohta saate Ametlike Teadaannete veebilehelt.

Kui aga juhatuse liikmed ega likvideerijad ei esita pankrotiavaldust, siis võib ka töötaja kui võlausaldaja ise pankrotiavalduse esitada.

Pankrotimenetlusel määratakse ettevõttele pankrotihaldur, kes hakkab tegelema kõigi tööandja varade ja võlgadega ehk võtab üle n-ö tööandja kohustused. Pankrotimenetluse korral tuleb töötajad koondada, sh need, kes viibivad lapsehoolduspuhkusel. Kõigi nõuetega, ka koondamisteadete väljaandmistega, tegeleb pankrotimenetluse korral pankrotihaldur.

Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate ilmumise päevast väljaandes Ametlikud Teadaanded teatama pankrotihaldurile kõigist oma enne pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise alusest ja nõude tähtajast. Tähtaegselt esitamata, kuid tunnustatud nõuded rahuldatakse viimases järgus. Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti väljakuulutamist teha üksnes pankrotihaldur.

Oma nõue tuleb esitada haldurile kirjalikult (nõudeavaldus). Nõudeavalduses märgitakse nõude sisu (seletus, kuidas on nõue tekkinud), alus (viide lepingule, arvetele vms) ja suurus. Nõudeavaldusele lisatakse avalduses nimetatud asjaolusid tõendavad dokumendid. Nõudeavaldusele kirjutab alla võlausaldaja. Kui nõudeavaldus ei ole nõuetekohaselt vormistatud, annab haldur esitajale vähemalt 10 päeva puuduste kõrvaldamiseks. Enne nõudeavalduse esitamist on mõistlik võtta pankrotihalduriga ühendust ning täpsustada nõude esitamise kord ja kontaktid, kuhu nõudeavaldus esitada.

Mis puutub saamata töötasusse ja hüvitistesse, siis töölepingu kohaselt on tööandja kohustatud maksma töö eest töötasu kokkulepitud tingimustel ja ajal. Töölepingu kirjalikus  dokumendis peab olema kokku lepitud töö eest makstavas tasus, töötasu arvutamise viisis, maksmise korras ning sissenõutavaks muutmise ajas (palgapäev). Seega on töötajal õigus nõuda kokkulepitud töötasu ning pankrotimenetluse käigus esitada nõue saamata töötasu kohta pankrotihaldurile.

Kui tööandjal rahalisi vahendeid hüvitiste maksmiseks piisavalt ei ole, taotleb pankrotihaldur hüvitist töötuskindlustuse seaduses ettenähtud korras töötukassast. Pankrotihüvitise (tööandja maksejõuetuse hüvitise) eesmärk on hüvitada töötajale tööandja pankroti tõttu saamata jäänud töötasu, puhkusetasu ja töölepingu ülesütlemisel saamata jäänud hüvitised jms, mis on ette nähtud töölepingu seaduses.

Töötukassa arvestab hüvitise suurust saamata jäänud tasude liikide kaupa ja hüvitise summadele on kehtestatud ülempiirid. Juhul kui töötukassa poolt makstud hüvitis ei kata kogu töötaja nõuet, säilib töötajal õigus nõuda ülejäänud osa rahuldamist pankrotimenetluse kaudu.

Töötaja saab töövaidluskomisjoni poole pöörduda üksnes juhul, kui tal on tööandja vastu mittevaraline nõue (nt töösuhte tuvastamise, töötamise registri kande muutmine, kahju vms).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 160 korda, sh täna 1)