Mida kaugemal kodust – seda julgem mees (29)

Andres Tinno

“3. novembril saab täis esimene aasta Saaremaa vallavalitsuse kinnitamisest ja vallavalitsus peaks tegema esimesed kokkuvõtted möödunud aastast,” kirjutab Saaremaa vallavolikogu liige Andres Tinno. “Peamine küsimus peaks olema, kas kõik on läinud nii, nagu peaks ja sooviti? Kahjuks on vastus sellele küsimusele teema, mis viimasedki karvad turri ajab.”

Valdav on tunne, et kõike tehakse justkui formaalsuste pärast ja valla sisuline arendamine on jäänud tahaplaanile. Vaadates viimaste vallavalitsusest volikogusse jõudnud eelnõude kvaliteeti, hakkab piinlik.

Eelarvestrateegia, mis määrab valla eelarve prioriteedid järgnevateks aastateks, oli väga algeliselt koostatud. Ainuke muutuv suurus eelarvestrateegias on palk, kõik muud näitajad jäid oma muutustes konstantseks. Seda vaatamata sellele, et sissejuhatavas osas oli märgitud, kuidas suureneb nii SKT kui ka tarbijahinnaindeks ning maksumaksjate arv väheneb. Jääb mulje, et selle dokumendi koostajad nägid lähitulevikus ainult oma palgatõusu ja ei midagi enamat… Loomulikult võttis volikogu selle eelnõu tuima pilguga ka otsusena vastu. Üks staažikas küsis imestades: “Andres, kas sa arvad, et need dokumendid ka midagi muudavad?” Ma küsiks vastu, aga miks me neid siis teeme? Kas tõesti vaid sellepärast, et seadus nõuab?

Järjekordne kosmeetiline muudatus

Järgmine halb üllatus oli Saaremaa vallavalitsuse struktuurimuudatuste eelnõu, mida juba ammu oodati. On ju lubatud korralikku struktuuri korrastamist ja valitsemiskulude kokkuhoiu poliitika rakendamist. Paberit lugedes selgus, et oluliste muudatuste läbiviimisest võib ainult und näha. Tegemist on järjekordse kosmeetilise muudatusega, mille üheks põhjustajaks hoopiski isikutevaheline tüli ja sellest tulenev sotsiaal­osakonna juhi koondamine. Volikogu kaasamine valitsuses toimuvasse seebiooperisse on täiesti vastuvõetamatu. Tagantjärele uurides tuleb välja, et teemat pole isegi vallavalitsuses korralikult arutatud, vaid lisati eelnõusse sotsiaalvaldkonda kureeriva abivallavanema soovil.

Tuleb kahjutundega tõdeda, et lugupeetud abivallavanem Kairit Lindmäe ei ole aasta jooksul aru saanud oma kohast ja rollist vallavalitsuse struktuuris ning tahab hirmsal kombel ka oma alluvate tööd ära teha. See ei ole hea juhi tunnus. Ilmselt jääb selles juhtumis puudu just strateegilisest mõtlemisest ja sellega tõestas abivallavanem üsna selgelt oma sobimatust sellele ametikohale.

Kummalisel kombel pole struktuurimuudatuse ettepanekus valitsusest välja viidud ka remondi-, hooldus- ja koristustöötajaid ning teisi haldamisega tegelevaid kohti. Ometi lubati ju kohe-kohe Saaremaa Halduse loomisega see probleem lahendada. See, kui palju kuskil koristajaid vaja läheb, ei ole ühe suure omavalitsuse volikogu teema, vaid tavapärane vallavalitsuse töökorralduse küsimus etteantud eelarve piires.

Nali naljaks, aga Saaremaa valla valitsemiskulusid upitab statistikas väga kõrgele seesama asjaolu, et valitsuse palgal on rida koristajaid ja kalmistuvahte. Valdade ühinemisel pakutud kolme suurema teeninduspiirkonna loomine oleks tänase olukorra näitel olnud päästerõngas. Piirkond peaks suutma operatiivselt reageerida erinevatele vajadustele ja teenindada elanikke. Praegu, kus kõik on ühte potti pandud ja otsustamine tsentraliseeritud, ongi näha, kuidas vallavalitsus ei hooma erinevate piirkondade vajadusi ja teenuste tase ei näita paranemise märke.

Parem Saaremaa – kauge unistus

Kahjuks on Saaremaa valla ülesehitusel läinud nii, et pole osatud ega tahetud ära kasutada varasemaid ühinemiskogemusi ning on otsustatud ise kõik ämbrid uuesti läbi kolistada. Tuleb meelde ütlus, et mida kaugemal kodust – seda julgem mees. See käib kahjuks hästi ka Saaremaa valla tänaste otsuste kvaliteedi kohta – mida kaugemalt otsustad, seda ükskõiksem on otsus.

Kokkuvõttes jääb arusaamatuks, milline on praeguse Saaremaa vallavalitsuse strateegia ja poliitika. Strateegiline mõtlemine ja ühtse meeskonnana toimimine ongi praegusel vallavalitsusel ilmselt puudulik. Siin võib näiteks tuua kasvõi viimase volikogu temaatika, kust päris palju punkte saadeti teisele lugemisele. Seda mitte planeeritult, vaid hoopis menetlemise käigus tekkinud arusaamatustest, selgitamatajätmistest ja vaidlustest tingituna.

Korralik eeltöö ja õigeaegne planeerimine-selgitamine aitaksid selliseid asju vältida. Peataoleku alged on pärit juba sisutühjast koalitsioonilepingust ja kesisest kaadrivalikust. Pidev vabandamine ei tee tasa neid kahjusid, mis oma tegevusega praeguseks tekitatud. Võiks öelda, et see ühinemistoetus, mis pidi Saaremaale hoogu juurde andma, on “kenasti” vallavalitsuse personali ja majandamiskuludega praktiliselt ära söödud ning edaspidiseks arenguks on jäämas ainult riismed.

Kui poliitiline vallavalitsus ei suuda ametnikele lahti selgitada oma strateegiat, püstitatud eesmärke ja anda selgeid suuniseid, siis asuvad ametnikud seda ise omatahtsi tegema. Poliitikutel ei jää hiljem muud üle, kui tulevikus konstateerida tagantjärele fakte, mis ei pruugi üldse kattuda valijatele antud lubadustega. Kahjuks kipub kõik täna minema nii, et lubatud parem, võimekam ja efektiivsem Saaremaa on praegu sama kauge unistus kui kanepi legaliseerimine riigikogus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 017 korda, sh täna 1)