Saarlased mängivad Kafka “Protsessis” olulist rolli

Elari sõnul on teatrimaailmas õnneks palju häid inimesi, kellelt on meeletult palju õppida.

Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia 12. lennu näitlejate diplomilavastusega “Protsess” on seotud koguni kolm Saaremaalt pärit noort.

NUKU teatris Franz Kafka samanimelise teose ainetel valmiva lavastuse “Protsess” turundusega tegeleb kultuuriakadeemia 4. kursuse kultuurikorralduse eriala tudeng Katariina Õunpuu, lavastuses mängivad aga Loviise Kapper ja Elar Vahter.

“Selle lavastuse näol on tegemist koostöövormiga mitmel moel, üldpildis sünnib koostöölavastus NUKU teatri ja Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia vahel, aga tegelikult annab minu jaoks suure lisaväärtuse ka kooli enda osakondade vaheline koostöö,” rääkis Katariina, kellele ühe avaliku ürituse korraldamine on kultuurikorralduse eriala tudengina vajalik kooli lõpetamiseks.

HAKKAS MEELDIMA: Katariina loodab, et saab põneva teatrimaailmaga edaspidi veelgi põhjalikumalt tuttavaks.
ERAKOGU

Katariina ülesandeks on tegeleda lavastuse kommunikatsiooni ja turundusega, mis hõlmab peamiselt suhtlust meediaga, aga ka NUKU teatri, lavastaja ja näitlejatega. “Eriti oluline kultuurikorraldaja jaoks on see, et olen saanud tekitada vajalikke sidemeid paljude erinevate ametialade esindajatega. Ma olen õnnelik sellise väärt kogemuse üle,” rääkis ta.

Katariina loodab, et saab tulevikus teatrimaailma laiemalt avastada, kuna see ja seal tegutsevad inimesed on väga mitmekülgsed ja huvitavad. “Ideaalne oleks siduda see veel omakorda enda kodukoha Saaremaaga, aga kui see ei õnnestu, loodan kogeda kõike huvitavat mujal ja hiljem saarele naasta,” lausus ta.

Merelt lavale

Elar Vahter puutus näitekunstiga kokku juba algklassides. Hiljem gümnaasiumis osales ta Sirje Kreismani juhendatud näiteringis Kreisis, millele lisandusid Rita Ilvese teatrilembesed koolitunnid. “Neilt saadud kogemused ja emotsionaalsed mälupildid on mind tänasesse päeva juhatanud,” tõdes Elar.

Pärast gümnaasiumi läks noormees õppima aga Eesti mereakadeemiasse, sai tüürimeheks ja töötas kaks aastat merel. Seal jõudis ta äratundmisele, et vajab ka mingit muud eriala, mis võimaldaks maa peal samuti tööd teha. “Valikuid oli mitmeid, esimene just Viljandi kultuuriakadeemia ja teatrikunst ning kuna sain sisse, siis polnud rohkem küsimusi. Ei kahetse oma valikut,” nentis Elar.

“Meie kursusejuhendaja Kalju Komissarovi õpetusõnad olid, et ärge te lootke, et teid keegi siin maailmas innustama hakkab. Kui te ennast ise ei innusta, siis ei tee seda mitte keegi. Eks kokkupuude selliste inimestega üllatabki elus kõige rohkem ja õnneks on teatrimaailmas palju häid inimesi, kellelt on meeletult palju õppida,” arvas Elar.

Unistas tantsimisest

Loviise Kapper unistas alguses tantsijaks saamisest, kuid meelemuutuse tõi õppimine Tallinna 32. keskkoolis. Sealt saab teatripisiku mingit moodi igaüks. Kas lihtsalt teatris käimise harjumuse näol või hoopis nii suure, mis Viljandi kultuuriakadeemia või lavaka ukse taha ajab. Loviiset tabas see teine, raskem vorm.

Loviisele meeldib teatri juures see, et ideaalset lõppresultaati tema töös näitlejana ei olegi olemas.
2x Taavi Muide

“Ma tahan alati kõike teada ja osata ning näitlejana olen ma sunnitud kõike seda, mis mind paelub ja huvitab, ka päriselt ära õppima ja mitte ainult. Ma pean ka selgeks tegema selle, mida ma ei tea,” rääkis neiu.

Loviisele meeldib teatri juures ka see, et ideaalset lõppresultaati näitlejana ei olegi olemas. “Alati leidub midagi, mida veel arendada ja avastada annab. Seetõttu meeldib mulle väga NUKU teater. Töötades nukuga, leiab kogu aeg midagi, mille kallal veel nokkida ning see sütitab mind, paneb mind võistlema enda, nuku ja võimete ning võib-olla ka võimalikkusega,” selgitas ta.

Loviise ei olnud enne teatrikooli kunagi mõelnud sellele, kuidas võiks mingi roll erinevate näitlejate käes muutuda, kuidas erinevad näitlejad võiksid ühele ja samale rollile läheneda. “Ma ei räägi siinkohal ainult rolliloome meetoditest, vaid tegelasest endast, mis inimene ta on, kuidas ta reageerib, mis kraade ta nendes reageeringutes kasutab, mis saab talle olulisemaks ühe või teise näitleja esituses,” rääkis neiu. Ta meenutas, et koolis näiteks mängisid kõik tüdrukud A. H. Tammsaare “Juuditi” ühes stseenis Juuditit ja poisid omakorda kas Nimetut või Olovernest.

“Praegu teeme Kafka “Protsessi” ning mängime duublites. Väga-väga põnev on proovides jälgida erinevate koosseisude esitusi. Ka peategelane on duublis, üks on kirglik, teine segaduses. Mina olen duublis neiuga, kelle puhul ma ei oleks kunagi uskunud, et võiksime ühte rolli teha. Oleme väga erinevad,” rääkis Loviise.

Mõlemad noored näitlejad loodavad, et kooli lõpetamise järel hakkab nende elu edasi minema ikka töiselt. “Ilmselt hakkab tegevusi dikteerima erialane töö ja seda hetkel ei tea, kuhu see mind viia võib. Kui Kuressaare Linnateater pakub mingeid võimalikke koostöövorme, siis olen neile avatud. Loodan kodusaarega sidet mitte kaotada, aga ei hakka sellest ka kramplikult kinni hoidma,” kõneles Elar.

Ootavad töist tulevikku

Loviise, kelle emapoolne pere elab Saaremaal, kinnitab, et tema kõige kallimad ja olulisemad mälestused pärinevad just sealt.

“Jõulud on minu jaoks jõulud ainult Saaremaal ja mitte kusagil ei ole nii sooja ja päikeselist suve kui vanal heal saarel, seega käin ma kodus nii tihti kui võimalik. Seda ei ole palju, aga tuleb ikka ette,” lausus ta.

Franz Kafka “Protsessi” on dramatiseerinud Mihkel Seeder VAT teatrist, lavastab Taavi Tõnisson, kunstnikutöö teeb Annika Aedma, liikumisjuht on Olga Privis ning helilooja ja -kujundaja Vootele Ruusmaa. “Protsess” esietendub 11. novembril NUKU teatri väikeses saalis.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 399 korda, sh täna 4)