Madis Kallas: ma loodan, et aastal 2030 on meid 40 000 (1)

ENAM KUI POOLED KÄIDUD: Vallavanem Madis
Kallas on sihiks võtnud külastada kõiki Saaremaa külasid. 426 külast on tal käidud 286-s.
Foto: MAANUS MASING

Saaremaa omavalitsus saab kohe-kohe aastaseks, sest kuigi vallavalitsus alustas ametiasutusena tööd 2018. aasta 1. jaanuarist, määras volikogu vallavanema ja teised valitsuse liikmed ametisse juba eelmise aasta 3. novembril.

Vallavanem Madis Kallas, millise hinnangu võiks anda Saaremaa valla esimesele aastale?

Meil ei ole ennast kellegagi võrrelda, sest teist nii suurt omavalitsuste ühinemist kui Saaremaal mujal  ei olnud, kuid ma arvan, et oleme hästi hakkama saanud. See ei ole ainult minu hinnang, sellist tagasisidet oleme saanud ministeeriumidelt ja ka teistelt omavalitsustelt. Mõistagi ei tähenda see, et mingid valdkonnad ei vajaks järeleaitamist või et probleeme ei ole, kuid arvestades, et kokku tuli panna 12 erineva suuruse ja taustaga omavalitsust, siis tugev 3+ või 4 jääb minu hinnangul küll seda aastat iseloomustama. Oluline, et julgeksime oma vigu tunnistada ja oleksime konstruktiivsele kriitikale avatud.

Mis on hästi või oodatust paremini õnnestunud?

Ka mina kartsin eelmise aasta novembris, kuidas meil õnnestub struktuuri ülikiire kokkupanek – üle 150 inimese oli vaja üle tuua, üle 60 konkursi korraldada –, aga me saime vallavalitsuse väga ruttu tööle.

Võib-olla sellist arenguhüpet, mida paljud ootasid, kohe ei tulnud, aga seda ei saagi esimesel aastal tulla. Hea on see, et meil on nüüd kõigis valdkondades erialaspetsialistid, keda varem väikestes valdades ja igas valdkonnas ka Kuressaare linnavalitsuses ei olnud.

Ka on Saaremaa hääl hakanud ministeeriumides tugevamalt kõlama kui varem. Eranditult kõik ministrid on soovinud Saaremaa valla juhtidega kohtuda ning on meie kogemuste ja probleemide vastu siirast huvi tundnud. Suure valla sõnum on oluliselt tugevam kui endiste väikeste omavalitsuste oma.

 Mis on kõige rohkem rõõmustanud ja kõige rohkem kurvastanud?

Rõõmustanud ongi positiivne tagasiside. Saaremaal on ka varem olnud mandril positiivne kuvand, kuid see on pärast haldusreformi veelgi tugevnenud.

Kurvaks teeb aga see, et inimesed on võib-olla oodanud, et kõik asjad toimivad suures omavalitsuses kohe ideaalselt, kuid me ei suuda kõiki probleeme esimese kuu ja ka esimese aastaga ära lahendada.

Olen alati öelnud inimestele, et kui teil on muresid, võtke julgelt ühendust nii valla spetsialistide, abivallavanemate kui ka minuga, sest kui me ei tea teie probleeme, ei saa me ka aidata.

 Kuidas jääte rahule valla esimese arengukava ja eelarvestrateegiaga?

Nii nagu kõik asjad Saaremaa vallas, on ka arengukava ja eelarvestrateegia esimese aasta nägu ning loomulikult oli aega nende koostamiseks vähe.

Mõlema dokumendi puhul teeb aga rõõmu see, kui suurt huvi valla elanikud nende vastu tundsid ja kui palju soovisid kaasa rääkida. Tõsi, arengukavas jäi mitmete valdkondade käsitlemine üldsõnaliseks, sest nii suure omavalitsuse puhul ei ole lihtsalt võimalik arengukavas detailseks minna – sel juhul tuleks see ülimalt mahukas. Seepärast on tehtud otsus, et tulevad valdkondlikud arengukavad. Kui mõni piirkond tunneb, et nende arengusuunad mingis valdkonnas pole kajastatud piisavalt põhjalikult, siis seda saabki teha valdkondlike arengukavade kaudu, olgu siis sotsiaali, ettevõtluse, turvalisuse, kultuuri, hariduse, transpordi, energeetika või mõnes teises valdkonnas.

Millal valdkondlike arengukavade tegemiseks läheb?

Esimest korda koguneb arengukava juhtgrupp selleks 5. novembril, kui arutame teemasid ja seda, millal võiks need volikokku viia. Eeldan, et kõigis valdkondades tulevad oma arengukavad, aga nende koostamise ajad on erinevad.

 Saare maakonna omavalitsustel on sel aastal vaja ühise ülesandena koostada esimest korda maakonna arengustrateegia. Milline on selle tähtsus ja seos valla arengukavaga?

Maakonna arengustrateegia ja Saaremaa valla arengukava saavad olema omavahel väga tihedalt läbipõimunud, kuna Saaremaa omavalitsus moodustab maakonnast niivõrd suure osa. Lisaks on maakonna ehk Saaremaa, Muhu ja Ruhnu väljakutsed väga paljudes valdkondades sarnased ning seetõttu mitmete arengusuundade käsitlemine paratamatult kattub. Samas tasuks tuleviku poole vaadates kaaluda veel enam saarte arengukava koostamist koos Hiiumaa, Vormsi ja Kihnuga, et veel enam toetada üksteist sarnastes väljakutsetes.

 Kuidas tagada, et elu areneks kõigis valla piirkondades?

Saaremaa valla volikogu katab sisuliselt ära kõik ühinenud omavalitsused ja juba see, et vallavalitsuse liikmed on pärit ja elavad erinevates valla osades – idas, läänes, põhjas ja Kuressaares –, aitab seda tagada. Esimene aasta näitab ka seda, kuhu investeeringud on läinud – idas Orissaarde, läänes Lümandasse, aga ka mujale. Ei investeerita kaugeltki ainult Kuressaare linna, nagu algul kardeti,  investeeringute osas on tasakaal päris hästi paika saanud.

Ühinemisleping annab ka investeeringute tegemiseks selge suunise, olgu siis koolide või teede parendamise osas. See peaks andma inimestele kindluse, et elu nende piirkonnast ei kao. Aga ma võin vallavanemana öelda, et sõltumata ühinemislepingust me teeksime seda kõike niikuinii.

See, et me seisame kogu Saaremaa eest, ongi asja mõte. Kui enne ühinemist olid omavalitsuste vahel müürid, siis tänaseks on need lõhutud. Me ei pea näiteks enam lepingutega taga ajama, millisele vallale maksta lapse huvikooli, kellele lasteaiakoha või koolikoha eest või kes ehitab teed edasi, kui vallapiir ette tuleb. 

Millised on Saaremaa valla suurimad väljakutsed ja probleemid, mis on vaja lähiaastatel lahendada?

Kõik mured on ju ühe asja taga ja see on rahvaarv. Ideaalne Saaremaa mudel oleks see, kui meid oleks 40 000. Nii suure hulga inimestega suudaksime oma koole, lasteaedu ja rahvamaju paremini ülal pidada. Lisaks oleks meie ettevõtjate jaoks tööjõuturul rohkem töökäsi. Kui oleks rohkem elanikke, saaksime ka suuremad lennukid ja veel tihedama laevagraafiku.

Me võime küll rääkida, et meil pole probleeme turvalisusega, et meie teed on head, et meil on head koolid ja lasteaiad, aga kui ei ole inimesi üle terve Saaremaa, kes neid kasutavad, läheb nende käigushoidmine ja korrashoid ajaga üha keerulisemaks.

 Kuidas elanike arvu suurendada?

Elanikkond on seotud töökohtadega, samas ei teki töökohad enne, kui pole vabu töökäsi. Eks see on igapäevane pidev töö selle nimel, et pakkuda sellist keskkonda, mis tooks siia inimesi – väga head lasteaiad, koolid, huvitegevuse võimalused, hea sotsiaalsüsteem, arstiabi. Kõik need ongi meil üldpildis väga heal tasemel. Ja kui me suudame hoida ka samasugust turvalisuse taset, siis tahab üha rohkem noori peresid ja ka neid, kes on oma töökarjääri mandril lõpetanud, tagasi tulla.

Kuna meil on väljaränne juba peatunud ja sündimus hakanud kasvama, siis on lootus, et Saaremaa rahvaarv hakkab vaikselt, kuid kindlalt kasvama.

 On inimesi, kes leiavad, et Saaremaa vald on siiski liiga suur. Kui tõenäoline on, et aastate pärast on meil taas mitu omavalitsust?

Kui Saaremaal on üks keskus, mis oma lähiümbrusega hõlmab üle poole saare elanikkonnast ja kui siia on koondunud kaubanduskeskused, töökohad ja meelelahutusasutused, mida mujal ei ole, siis ma ei usu, et mingid muud variandid veel kõne alla tuleksid. Kui Saaremaal oleks kaks reaalset keskust, oleks asi teine, kuid Kuressaare ja suuruselt teise keskuse elanike vahe on 15-kordne.

Kuna Kuressaarde ei ole kusagilt ületamatult pikk tee, siis toimib meil väga hästi see, et elatakse mõnes maapiirkonnas, lapsed käivad seal koolis ja lasteaias, vanemad aga töötavad Kuressaares.

Kuigi Kuressaare on tõmbekeskus, ei tähenda see, et väiksed piirkonnad ei saaks oma identiteeti hoida. Koos osavallakogude ja kogukonnakogudega peame otsima parimat mudelit, kuidas Saaremaa paremini toimima panna ning kogukondade hääl valitsuses ja volikogus rohkem kuulda oleks. See on järgmise paari aasta põhiteema. Kindlasti peavad aga kõik Saaremaa elanikud mõistma, et Saaremaa saab olla veel tugevam vaid siis, kui me teeme kõigi kogukondade vahel igapäevaselt koostööd ja üha vähem kasutaksime väljendit “meie” ja “teie”. Koostöö viib edasi, aga pidev vastandamine pidurdab selgelt Saaremaa arengut.

 Milline võiks ja peaks Saaremaa olema aastal 2030?

Ma loodan, et aastal 2030 ongi Saaremaa elanike arv taas 40 000. Miks ma julgen seda väita, on see, et maailmas lähevad üha rohkem hinda turvalisus ja kiired ühendused. Selleks ajaks lendab meil kindlasti juba mitu korda päevas suur lennuk, parvlaevaühendus on veel tihedam, valmis on saanud mitmed uued arendused, mis puudutavad haridussüsteemi, ettevõtlust, kultuuri. Jah, ma loodan, et selleks ajaks on meid 6000–7000 elaniku võrra rohkem ja kogu saar on ühtlasemalt elanikega kaetud. See tendents on juba praegu õnneks alanud.

Küsitlenud Merike Pitk

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 31 korda, sh täna 1)