Mustkate on kohati maal liiklust kahekordistanud (1)

KIIDUVÄÄRT: Mare Ojala sõnul on pärast Turja tee katte alla viimist autosid näha hulga rohkem.
Maanus Masing

Maanteeameti loendusandmed näitavad, et nii mõnelgi tolmusel teelõigul on liiklustihedus pärast mustkatte alla viimist oluliselt tõusnud.

Teede Tehnokeskus AS-i liiklusspetsialist Tanel Jairus pani Saarte Hääle palvel kokku viimasel aastakümnel Saare maakonnas mustkatte alla viidud kruusateelõikude liiklussageduse numbrid, kus on välja toodud keskmine ööpäevane sõidukite arv enne ja pärast katte ehitust.

Märgatava muutusega paistab silma 2009. aastal mustkatte saanud Kaimri–Lõu tee. Kui 2010. aastal läbis seda umbes 2 km pikkust teed ööpäevas keskmiselt 120 autot, siis eelmisel aastal sõitis seal keskmiselt 205 autot ööpäevas. Sõidukite keskmine ööpäevane arv võib Jairuse sõnul tähendada põhimõtteliselt väga suurt kõikumist. Näiteks teel, kus mõnel talvekuul sõidab vaid kümmekond autot, võib suvekuudel vurada päevas 500 sõidukit.

Väga korralikke kasvunumbreid näitavad 2015. aastal mustkatte alla läinud Muhumaa teed. Liiva–Nõmmküla 7,8 km pikkuse teelõigu mustkate tõstis seal liiklevate sõidukite arvu kahe aastaga 85 autolt 178 autole. 134-protsendist kasvu võib Tanel Jairuse sõnul pidada hüppeliseks. Sugugi vähem muljetavaldav pole muutus, mis toimunud saare põhjarannikut läbival Hellamaa ja Nõmmküla vahelisel 11 km pikkusel teelõigul pärast selle tolmuvabaks muutmist – kahe aastaga kasvas autode keskmine arv seal 190-lt 370-le.

Mustkatte saanud Koimla–Riksu 2,4 km pikkusel lõigul tõusis autode arv viimaste aastatega 65-lt 113 autole. 2016. aastal tolmuvaba katte saanud Kallemäe–Turja lõigul hüppas autode arv 105-lt 159 peale.

Kohalik elanik Mare Ojala väljendas teeolude paranemise üle heameelt. Autosid liigub nüüd rohkem, kuigi oma roll selles on ka Turja kanti juurde tekkinud majapidamistel. “Nädalavahetustel oleks nagu Tallinna linnas,” rääkis Ojala. Kohalikud, kes varem kasutasid mõnedeks sõitudeks Siiksaare teed, püsivad nüüd truult Turja teel. “Seda katet oodati siin kaua,” möönis Ojala.

Talunik Kaido Kirst, kellel jääb Turja tee äärde mitu põldu, on samuti täheldanud seal viimasel ajal suviti tihedamat liiklust. “Talvel on nagu varemgi: koolibuss ja paar autot ning viie paiku tullakse töölt,” sõnas Kirst. “Sealkandis sõidab ju meie president ka, eks see juba tekitab suuremat liiklust.”

Sel aastal Panga ja Pahapilli vahel mahapandud teekate tõstis kohalike hinnangul selle teelõigu kasutamist märgatavalt. Nimetatud tee ääres elav Ivo Kahju tõi välja, et kui enne keerasid mootorrattad, haagissuvilad ja bussid 400-meetrise asfaldilõigu lõppedes otsa ringi ning liikusid edasi Võhma kaudu, siis nüüd põrutatakse otse edasi. Liiklustihedust suurendab seegi, et autode GPS-seadmed, mis üldjuhul väldivad kruusateid, enam seda teelõiku maha ei kriipsuta.

Statistika näitab sedagi, et mõnel kõrvalteel jääb liiklemist vähemaks ka pärast mustkatte saamist. Liiklussagedust mõjutavad teeremondid, kütuse hind ja elanikkonna vähenemine. Eriti puudutab see just kaugeid külasid, mis on tühjaks jäänud. Kui Kuressaare linn on kaotanud iseseisvuse ajal ehk paar tuhat elanikku, siis Saaremaa tervikuna üle 10 000 elaniku. Liiklussageduse tipphetk Eestis oli 2009. aastal ning kukkus siis seoses nn masuga igal pool märgatavalt.

Tanel Jairus ütles, et väikestel maanteedel mõõdetakse liiklust iga 10 aasta tagant, keskmistel iga viie ja suurtel maanteedel iga kahe aasta tagant.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 055 korda, sh täna 1)