Rängast haigusest välja tulnud peaarst veedab elusügist Kõigustel (10)

JUURTE JUURDE TAGASI: Pikki aastaid Hiiumaal elanud Gennadi Aavik tunnistab koduna vaid mereäärset Saaremaad.
Maanus Masing

Verevähi diagnoosi tõttu ameti maha pannud endine Hiiumaa haigla peaarst Gennadi Aavik leiab tröösti jumalasõnast ja turgutab end Kõiguste külas maalähedase eluviisiga.

“Mul on suur talupidamine, aeg kulub märkamatult,” räägib kolm aastat tagasi ränga haiguse tõttu surmaga silmitsi sattunud Gennadi Aavik. Arstide ja jumala abiga vintsutustest läbitulnud 78-aastane mees peab mesilasi, käib kalal ja jahil ning tunneb rõõmu lähedastest.

Kolm aastat tagasi diagnoositi Gennadil raskekujuline leukeemia. “Raviefekt kahtlane, ellujäämislootus halb,” oli raviarsti sõnum pärast analüüsidega tutvumist. Viimased 16 aastat Hiiumaa haiglat juhtinud Gennadi Aaviku elutöö meedikuna sai järsu lõpu ning algas võitlus elu ja surma peale.

Eesti rekordimees

Eriliseks tegi Gennadi ravi see, et esimesena Eestis pakuti talle võimalust tüvirakkude siirdamiseks 75-aastasena. Siiani oli siinmail sellist protseduuri tehtud vaid kuni 65-aastastele. “Minuga tehti Eesti rekord ja võib-olla olen kusagil statistikas ka,” muigab ta ise. Tõenäosus paranemiseks oli küll vaid 40 protsenti, ent kaotada polnud enam midagi.

Õhkõrn elulootus polnud Gennadi sõnul ületamatult talumatu ja suurt traagikat ta ei tundnud. “Eluaastaid on üksjagu, palju on tehtud ja lapsed on jalad alla saanud,” põhjendab ta. Arstina oli ta samasuguseid olukordi näinud sadu ja sadu.

Kolmandal haigevoodis veedetud päeval kostis koputus palatiuksele. Sugulaste eestkostel astus Gennadi juurde haigemajja jumalasulane ja palus luba vestluseks. Vaimulik oli Tallinna nelipühakoguduse Eelim pastor Olius Thaling, kirju minevikuga mees. Ehkki Gennadi pidas end usukaugeks inimeseks, polnud tal siiski põhjust jutuajamisest keelduda. “Kui Olius oli minuga rääkinud poolteist tundi, muutus mul seest kergeks,” meenutab Gennadi, kelle sõnul leidis temaga aset imeline muutus, millega kaasnes üllatav vabanemise ja lõõgastumise tunne. “Pärast seda läks mul hinge pealt kergeks, ma võtsin usu vastu ja see kergus jäigi püsima.”

Nüüd kuulub endine Hiiumaa haigla peaarst Eelimi kogudusse. Uut testamenti loeb ta jutti neljandat korda järjest ning käib aeg-ajalt Orissaare koguduses palvetunnis.

Vähiravi algusest möödub peatselt kolm aastat, mis annab lootust paranemisele. Enamasti naaseb haigus esimese kahe aasta jooksul, hiljem tõenäosus uuesti haigeks jääda väheneb. Kuuldavasti anti ka pastor Olius Thalingule vaimsetest sfääridest teada, et Gennadi saab terveks.

Gennadi Aavik on sündinud mandril, kuid veetis lapsena kõik oma suved ja koolivaheajad Saaremaal vanaema juures. Tema ema suguvõsa pärineb Kihelkonna kandist, isa oma Laimjala mailt. “Saaremaal on mu juured, ma ei tunnista muud kui mereäärset Saaremaad,” räägib Gennadi. Ka naabersaarel elatud aastate jooksul veetis Hiiumaa haigla peaarst oma vaba aja Saaremaal ja pidas siin mesilasi. “Ma ei muutunud hiidlaseks, midagi ei ole teha. Ajab naerma, aga nii see on.”

Eluaeg pikki tööpäevi teinud arst räägib, et pensionipõlve rahuliku elu omaks võtmine nõuab aega. Isegi siis, kui ta haige oli, olid mõtted väga tihedalt tööga seotud. “Ei läinud päeva, kus ma ei mõelnud mitmeid-mitmeid kordi Hiiumaa haigla peale.”

Kirglik mesinik

Nüüd mööduvad Gennadi päevad mitmesuguste koduste toimingute tähe all, nagu näiteks küttepuude varumine. Ka käib ta paadiga merel kalavetel ja kuulub Laimjala jahiseltsi. “Tapmine mind ei köida, aga mingisugune jahikirg ikkagi tekib,” tunnistab elupõline anestesioloog. “Võtan asja kainelt: loodust tuleb reguleerida ja ega inimene ilma orgaanikata ei elaks.”

Lausa fanaatilist huvi, ja seda lapsest saadik, tunneb Gennadi mesilaste vastu. Juba keskkooli ajal läks ta mesinduskursustele ja käis suvevaheajal praktikal Kuusalu suures mesilas. “Mul oli isal kodus 70 peret ja mina pidasin neid,” sõnab ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 4 184 korda, sh täna 1)