Saaremaal hakatakse õpetama ujumisinstruktoreid

HÄDAVAJALIK OSKUS: Kuressaare gümnaasiumi õpilastel on teiste linnakoolide laste ees see eelis, et neil on oma ujula.
Foto: JUHAN KOLK

Kui minna randa või ujulasse, tundub igati loogiline, et inimesed, kes seal viibivad, oskavad ka ujuda. Meil ei teki esimese hooga mõtetki, et keegi neist ujuda ei oska.

Samas on inimesi, kes seda ei oska. Kuidas garanteerida, et ujumisoskus oleks kõigile kättesaadav ning miks mitte ka kohustuslik? Ja seda juba esimesest klassist alates.

Ujumine on eluline oskus, mida peaks valdama iga inimene. Nii on kirjas kultuuriministeeriumi kodulehel. Selleks, et ujumise algõpe jõuaks iga lapseni, eraldas kultuuriministeerium aastail 2005–2017 maakondadele ja Tallinna linnale  kohustuslike ujumistundide läbiviimiseks kokku 230 082 eurot aastas. Loodi programm, kus iga 1.–3. klassi õpilane peab läbima 20 tundi ujumise algõpet.

Idee on väga hea ja õilis. Paraku 2015. aasta uuringute kohaselt ei olnud see piisav aeg, et omandada elementaarne ujumisoskus. Seepärast koostasid Eesti ujumisliit ja päästeamet uue metoodika, kus hinnatakse sügavasse vette hüppamist, 100 m rinnuli ujumist, sukeldumist, käega põhjast eseme toomist, paigal püsides puhkamist jne. Selle saavutamiseks tõsteti ujumise algõpetuse tundide arv varasema 20 tunni pealt 40 tunnini. Ning riik eraldas selle jaoks lisaraha.

Iseenesest tundub asi lihtne, tuleks lihtsalt korraldada rohkem ujumisi. Samas kui Saaremaa koolidel on kaks suurt ujulat Kuressaare gümnaasiumis ja Leisis, pani topelttundide arv neile ujulatele suure koormuse. Õnneks saame kasutada kohalikke veekeskusi ning sellega maandada lisatundide survet ujulatele. Asi, mida nii lihtsalt muuta ei saa, on aga ujumisinstruktorid, kes algõpet läbi viivad. Kuna juba olemasolev koormus on neil graafikud lõhki löönud, siis topelttundidega ei ole neil võimalik juba füüsiliselt kõike hallata.

Nõue on, et rühmas ei tohi olla rohkem kui 12 last. Et seda nõuet täita, peaks igas koolis olema oma instruktor, kes lastega ujulas kaasas käib ning teab lapsi ja nende taset kõige paremini. Selleks tegi Kuressaare gümnaasiumi ujumisinstruktor Juhan Kolk ettepaneku, et Eesti ujumisliit võiks korraldada Saaremaal koolituse, kus õpetatakse välja ujumise algõppe läbiviijaid. Need võiksid olla koolide kehalise kasvatuse õpetajad.

Novembri lõpus korraldabki Saaremaa vallavalitsus koostöös Eesti ujumisliiduga Kuressaare gümnaasiumis kahepäevase praktilise “Õpime ujuma” koolituse. Koolituselt saab teadmised ja oskused lastele ujumisoskuse andmiseks. Kui meil on võimalik koos klassidega ujulasse saata ka nendega tegelevad koolitatud inimesed, siis saavutame selle, et kolmanda klassi lõpuks on iga algkooli õpilane läbinud ujumise algõppe ja omandanud praktilised teadmised ujumisest.

Loomulikult on iga laps erinev, mõni õpib kiiremini ja teisel läheb rohkem aega. Seepärast ongi hea, et mida personaalsem on õpe, seda kindlam on omandatud õppe kvaliteet.

Õnneks on meil siin piisavalt palju vett ümberringi, kuhu me saame oma järelkasvu viia, et nad ka korralikult praktikat saaksid. Kui järgmine suvi tuleb kasvõi pooltki nii soe kui tänavune, siis on igati hea ja loogiline õpitut kinnistada.

Rasmus Tüüts, sporditööspetsialist

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)