Lüpsjaks tulnud mandri naine rajab Küdemal linnufarmi (4)

KODULINNUD on Valentina sõnul talle nagu pere liikmed.
Maanus Masing

Kümme aastat tagasi Saaremaale lüpsjaks tulnud Rapla naine Valentina Niinsalu on eluga edasi liikunud ja rajab Küdemal oma linnufarmi.

Valentina võttis esimesed kuus kana neli aastat tagasi, kui asus elama Küdema endisesse kauplusehoonesse. Praeguseks on tema majapidamises sadakond lindu: kalkunid, haned, pardid, hästi palju erinevaid tõuge kanu. Nüüd plaanib naine teha järgmise sammu. “Ajan praegu oma ettevõtluse asja, sest asi tuleb ametlikuks teha,” ütles Küdema kunagises kauplusehoones elav Valentina Niinsalu.

Ettevõtte loomine annab võimaluse minna suuremale turule, pakkuda kaupa mahe- ja ökopoodidele, kes sellist toodangut hea meelega müüki võtavad. Eesmärk on luua kuni 300-pealine munakari, samuti hakata kasvatama kalkuneid, kelle mune ja liha praegu turul ei ole. Tellitud on inkubaator, et tagada tellimuste õigeaegne täitmine.

Seni on lindude pidamine Valentina sõnul end õigustanud. Põhiliselt kaupleb ta munadega, ent on müünud ka linde. Mune ostavad nii Kuressaare elanikud kui ka suvitajad mandrilt. Suvel käisid mõned inimesed, kellest hiljem said kunded, oma silmaga veendumas, et linnud on vabapidamisel. “Nad nägid, kus linnud siblivad, mida nad söövad, kuidas ma nendega käitun,” rääkis Valentina. “Nad ju näevad, et linnud on mulle sõbrad.”

Põhiliselt käivad ostajad Küdema linnukasvataja juures nädalavahetustel. Ühe sõpruskonna liikmed käivad külakorda: ühel nädalal käib üks ja võtab kauba peale ja teisel nädalal teine. Korraga läheb linna­inimestele praegu 20–30 karpi, suvel rohkem. Tallinna suvitajad helistavad tavaliselt ette ja siis võetakse mune ikka päris palju. Peale munade ja lindude ostetakse Valentinalt kevadel ka linnusõnnikut, mis on väga väärtuslik väetis.

Suuri probleeme Küdema linnukasvatuses ette pole tulnud. Siiski murdis rebane hiljuti laudas kolm kalkunit, kaheksa parti ja kanu-broilereid. Rebane pääses lauta, kuna laudaukse remontimisel oli uksepakk jäänud tagasi panemata.

Linnud on Valentina sõnul talle nagu pere liikmed. “Ma ei tea targemate silmadega olevust, kui on kalkun.” Kalkuni ilme lubab oletada, et lind mõistab oma perenaist. “Ta isegi räägib mulle vastu, aga mina loll ei saa temast aru. Aga tema minu muredest saab.”

Kord viis Valentina, kummaski käes vett täis ämber, hanedele juua, kui sajust libedal ja sõnnikusel teerajal vääratas ja koos kandamiga korralikult külili käis. Oli valus ja võttis sajatama. Aga siis hakkasid külili lirtsuval maapinnal oigavat naist silmitsenud pardid oma pardinaeru prääksuma ja tusatuju oligi läinud. “Ennastki ajas naerma,” meenutas Valentina, kes rõkkavale pardikarjale siis juba omalt poolt hoogu juurde andis.


Saaremaale tõi tragöödia

Valentina Niinsalu tuli Raplast Saaremaale kümme aastat tagasi piimatootja Valdo Oderi töökuulutuse peale.

“Mul oli sel ajal väga raske eluline situatsioon, olin omadega ummikus,” rääkis Valentina. “Mõtlesin, et tulen suveks ja puhkan oma närvi.”

Enne Saaremaale tulekut oli Raplamaalt pärit Valentina elus ühtaegu nii kordaminekuid kui ka tragöödiat. Parematel päevadel korraldas õmblejaks õppinud naine mehega koos Raplas meelelahutusüritusi ja äri õitses. Paraku osutus õnn pudedaks ja lagunes koost.

Isa surm pani Valentinale pinged peale. Samal ajal ootas ta last, ilma et oleks ise seda teadnud. Kui tütar sündis, kuulis ema vaid lapse nuttu, selles elus ei kohtunud nad tegelikult kordagi. “Öeldi, et olid väärarengud.”

Valentina abikaasa sai ajuinfarkti ja suri. Tema 13-aastane poeg uppus vilja sisse ning sellest kirjutasid kõik ajalehed ja rääkisid telekanalid. “Ema-isa matta on raske, elukaaslast matta on raske, aga kui sa pead panema lapsed mulla alla, siis läheb pool või enam sinust,” tõdes Valentina. Pole lihtne sääraseid saatuselööke taluda ja end uuesti püsti ajada. Valentinast sai joodik. Poolteist aastat tema elus kuulus alkoholile. “Olin päris ääre peal, abistajaid ei olnud, oli ainult neid, kes oleks lükanud,” meenutas Valentina. Kõik sõbrad kadusid…

Päästerõngaks sai lüpsjakoht Küdemal Valdo Oderi talus. Kolm esimest aastat ei käinud Valentina kordagi mandril. Kartis, et kui juba läheb, siis tagasi enam ei tule.

Valentina sõnul on Küdema loodus väga köitev. “Siin ainult kummarda ja metsast on absoluutselt kõike võtta,” rääkis naine, keda kohalikud kutsuvad Metsamooriks. “Minge praegu metsa kukeseeni korjama, tõmmake vikatiga.”

Kunagises Küdema kaupluses on Valentinal kaks toakest ja tillukene köök. Raplas ootab teda neljatoaline korter. Raplas elavad praegu tema kolm täiskasvanud last, aga Metsamoorist on saanud saarlane. “Nüüd on mul juured all ja ma ei lähe siit mitte kuhugi!”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 973 korda, sh täna 1)