Mihkel Räim soovib võita suuri klassikuid

Jalgrattur Mihkel Räime koduklubi Israel Cycling Academy sai lõppenud hooajal 15 võitu, millest koguni viis võib kanda saarlase nimele. 2016. aastal klubiga liitunud Räim on olnud igal hooajal enim võite toonud rattur.

Mihkel Räime enda hinnangul läks tema hooaeg tegelikult üle kivide ja kändude. “Aga kui vaatan paberi peale ja tulemusi, siis julgen väita, et parim hooaeg siiani,” märkis rattur. “Viis võitu ja viimane neist Belgias oli karjääri seni suurim, sest osales päris esinduslik koosseis.”

Ettevalmistus hooajaks oli Mihkel Räime sõnul väga hea. Ta alustas Argentinas ja Kolumbias, kus ladus endale hea põhja. Eriti arvestades seda, et viibis enne võistlusi kolm nädalat Kolumbias kõrgmäestikus.

Veebruari esimesel nädalal sõidetud võistlusel Mihkel Räim paraku kukkus ja kui algul öeldi, et midagi katki pole, on vaid tugev põrutus, siis paar nädalat hiljem tuvastati tal siiski parema käe lodiluu murd.

Vigastust ravides treenis ta küll kogu aeg aeroobses tsoonis, kuid psühholoogiliselt oli see siiski väga raske. Mihkel Räim oli võistlustelt väljas üheksa nädalat ja need mõnusamad sõidud Belgias jäid tal kõik sõitmata.

Oma tänavuse võiduarve avas Mihkel Räim aprillis sõidetud Vuelta a Castilla y Leoni velotuuri teisel etapil. “Tagasitulek oli raskem, kui ma arvasin, kuid suutsin juba kolmandal “come back” stardil võita,” lausus rattur. “Olin õigel ajal õiges kohas ning tegin õiged otsuseid. Kindlasti ei olnud ma kõige kiirem või tugevam sel päeval. Ja edaspidi läks aina paremaks ning sõitsin mai lõpust juuni lõpuni tõusvas vormis.”

Nii järgnes edukas Aasia turnee. Jaapani velotuuril oli Mihkel Räim kiireim 4-ndal ja Korea tuuril 2. etapil. Eesti meistrivõistlustel grupisõidus võttis Räim aastase pausi järel kulla.

“Just Aasias hakkasin tundma, et olen tagasi endisena ning eestikatel tundsin end muidugi päris võimsalt,” selgitas Mihkel Räim. “Pärast seda puhkasin ning suundusin Itaaliasse mäestikulaagrisse ja ilmselt tegin seal endale veidi liiga, sest see hea tunne oli pärast hooaja lõpuni kadunud.”

Ometi saavutas Räim augustis senise karjääri suurima võidu, kui sai esikoha esmakordselt peetud ühepäevasõidul Great War Remembrance Race. Võidusõit oli pühendatud Esimese maailmasõja lõpule.

“Ma küll võitsin selle sõidu, kuid väga ei nautinud võistlust,” tunnistas Räim. “Tundsin, et see pole mina seal ratta seljas. Arvan, et andsin seal endast kõik ning pigistasin end energiast tühjaks. Vereproovgi näitas, et väsimus on sees ning võtsin korra aja maha, et viimasteks kuudeks uuesti hea olla, kuid see ei aidanud ning hooaja lõpus lihtsalt läksin starti ja aitasin meeskonda. Mõtlesin pigem juba tulevasele hooajale.”

Oma järgmise aasta plaane Räim veel eriti ei tea, kuna meeskond pole oma koosseisu kinnitanud. Kindlasti spetsialiseerub ta rohkem sprintidele ja saab endale ka vastavad abimehed. “Sooviks sõita suuri klassikuid ning nüüd tunnen, et tahaks teha ka suurtuuri debüüdi. Muidugi sel juhul, kui meeskond kutse saab,” avalikustas Mihkel Räim oma järgmise hooaja soovid.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 93 korda, sh täna 1)