Pakendikogumis­süsteem vajab muutmist (29)

Katrin Koppel

“Saaremaa vallavalitsus peab vajalikuks muuta oluliselt praegu Eestis kasutusel olevat pakendite kogumissüsteemi, mis meie hinnangul ei täida oma eesmärki,” kirjutab jäätmete peaspetsialist Katrin Koppel riigikogu keskkonnakomisjonile, keskkonnaministeeriumile ning Eesti linnade ja valdade liidule saadetud kirjas.

Pakendite kogumissüsteem seisneb peaasjalikult avalike kogumispunktide võrgustikus, mille tihedus on sätestatud pakendiseaduses. Saaremaa vallas on praegu olemas ligi 150 avalikku pakendipunkti, millega on sisuliselt täidetud pakendiseaduses toodud avalike kogumiskohtade tiheduse nõue. Külasid on Saaremaa vallas aga 427, seega enamikes külades pakendikonteinerid puuduvad ja sealsetel elanikel puudub käepärane võimalus pakendijäätmete tasuta äraandmiseks.

Olemasolevad avalikud pakendikonteinerid on sageli ületäitunud ning nende sisse ja kõrvale pannakse anonüümselt palju muud prügi. Kuigi pakendiseaduses sõnastatud laiendatud tootjavastutuse kohaselt peavad pakendite kokkukogumisega seotud kulud kandma pakendiettevõtjad, siis täna teeme selleks olulisel määral nii ajalisi kui rahalisi kulutusi ka meie, eraldades avalikele pakendikonteineritele maad, rajades pakendiaedikuid või kõva kattega aluseid konteinerite paigutamiseks, koristades pakendipunktide ümbrusesse toodud muid jäätmeid ning teavitades pidevalt pakendiorganisatsioone ületäitunud konteineritest.

Jäätmed risustavad poodide ümbrust

Oleme püüdnud paigutada avalikke pakendipunkte kaup­luste territooriumile, et ka kaugemate külade elanikud saaksid poodi tulles oma pakendid ära anda. Paraku on Saaremaal enim kauplusi omav kaubanduskett nõudnud avalike pakendipunktide äraviimist nende kaupluste juurest, kuna pakendikonteineritega kaasnevad jäätmed risustavad poodide ümbrust. Seega on nende mure mõistetav ja ettevõte on esitanud vallale muuhulgas arve tema kaupluste juures olevate avalike pakendipunktide ümbruse koristamise eest.

Lisaks avalikele pakendikonteineritele on oktoobrist alates Kuressaare linnas ja Kudjape alevikus võimalik kasutada vabatahtlikku kohtkogumisteenust, mille puhul eramajad saavad pakendijäätmeid tasuta ära anda pakendikotiga ja kortermajad pakendikonteineriga, tasudes vaid konteineri rendikulud.

Peame kohtkogumisteenust oluliselt mugavamaks pakendijäätmete üleandmise võimaluseks, sest pakendeid saab ära anda koduukse juures ning kuna pakendiorganisatsioon kontrollib iga kord üleantavate pakendijäätmete kvaliteeti, siis kaob ära anonüümne risustamise probleem ja kogutav pakendimaterjal on oluliselt kvaliteetsem.

Teatavasti on Eesti riigil kohustus alates 2020. aastast 50% olmejäätmetest ringlusse võtta, kuid praegu suudame riigina täita vaid poole sellest kohustusest. Leiame, et eesmärgi täitmiseks on ülioluline muuta pakendijäätmete kogumissüsteem elanikele käepärasemaks. Sellest tulenevalt pooldame keskkonnaministeeriumi väljapakutud kohustuslikku kohtkogumisteenust, mille raames pakendeid kogutakse iga majapidamise juurest regulaarselt ja tasuta. Peame oluliseks, et kohustusliku kohtkogumise tingimused oleksid teenuse kasutajatele võrdsed kogu riigis, sõltumata tema elu- või asukohast. Pakendite kokkukogumise kulude suurenemine peaks mõjutama tootjaid ülepakendamist vältima. On ju jäätmetekke vältimine Euroopa Liidu jäätmepoliitika üks põhieesmärke.

Olukorras, kus mitmed teenused on juba koondunud valla-, maakonna- või regioonikeskusesse, peame oluliseks, et iga elanik saaks jäätmeid ära anda võimalikult lähedal oma elukohale, tegemata selleks ülemääraseid pingutusi. Mida kaugemal on liigiti kogutud jäätmete üleandmise koht ja mida rohkem aega peab elanik liigiti kogutud jäätmete üleandmisele kulutama, seda vähem tõenäoline on, et ta neid liigiti kogub ja üle annab.

Kosmeetilistest muudatustest ei piisa

Soovime ennetada olukorda, kus ringlussevõtu eesmärki silmas pidades peaks kohalik omavalitsus hakkama sanktsioneerima kodanikku selle eest, et segaolmejäätmete mahutisse on pandud pakendid, mida tegelikult tuleb liigiti koguda. Paraku on endiselt väga levinud ka (pakendi)jäätmete põletamine. Usume, et keskkonnaministeeriumi väljapakutud pakendite kohustuslik kohtkogumine motiveerib lõpptarbijaid pakendeid maksimaalselt eraldi koguma ja üle andma, muutes tõenäoliseks ka Euroopa Liidu raames seatud ringlussevõtu eesmärkide saavutamise.

Alternatiivina kohtkogumisele peame võimalikuks ringlussevõtu eesmärkide saavutamist juhul, kui avalikud pakendipunktid rajatakse pakendiettevõtjate poolt võimalikult lähedale inimeste elukohale (näiteks igasse asustatud külla) ja iga kaupluse juurde, kandes ka aedikute või aluste rajamise ning vajadusel nende ümbertõstmise kulud. Avalike pakendipunktide tühjendamise sagedus tuleb sel juhul rangemalt määratleda, et ennetada nende ületäitumist.

Kokkuvõttes leiame, et praegune, valdavalt avalikele pakendikonteineritele ülesehitatud ja sisuliselt vabatahtlik kogumissüsteem ei võimalda saavutada olmejäätmete ringlussevõtu eesmärki aastaks 2020 või 2025 isegi siis, kui panustada senisest oluliselt rohkem teavitusse. Ringlussevõtu kahekordistamiseks ei piisa kosmeetilistest muudatustest, vaid tuleb teha põhimõttelisi muudatusi, mida kohustuslik, aga inimestele tasuta pakendijäätmete kohtkogumine kahtlemata on.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 207 korda, sh täna 1)