Ühistel otsustel on rohkem kaalu

Kristjan Moora

“Kihelkonnakogude esindajate nõupidamisel esmaspäeval Karja mõisas otsustati teha vabatahtlikku kogukondlikku koostööd ka maakondlikul tasandil,” kirjutab MTÜ Ida-Saaremaa Kihelkonnakogu juhatuse liige Kristjan Moora. “Eesmärk on selge – ühiselt tehtavatel otsustel ja ettepanekutel on rohkem kaalu.”

Tänaseks on Saare maakonnas loodud juba kolm piirkondlikku kihelkonnakogu, mis liidavad kihelkondade esindajaid Ida- ja Lääne-Saaremaal ning Sõrves. Eraldi kihelkonnakogu on moodustamisel Püha kihelkonnas, samas on ühine kogukondlik ja piirkondlik koostöö eraldi vajalik ka Kuressaare linnas ja linna ümbritsevates kihelkondades.

Kihelkonnakogud soovivad teha sisukat koostööd Saare maakonnas tegutsevate riigiasutuste, kohalike ettevõtjate, Saaremaa vallavalitsuse, volikogu ja osavallakogudega.

Soovime maakonna kolme kohalikku omavalitsust kogukondadele oluliste otsuste tegemisel toetada. Kihelkonnakogud tegutsevad erakondade üleselt ja vastavalt kohaliku kogukonna esindajate huvidele ja tahtele.

Iga kihelkonnakogu moodustavad kohaliku kogukonna vabatahtlike esindajad iseseisvalt. Ühise piirkondliku ja mitut piirnevat kihelkonda liitva kihelkonnakogu organiseerimisel on hea näide Ida-Saaremaa kihelkonnakogu, mis kaasab kolmes piirnevas kihelkonnas ja neljas osavallas seni eraldi tegutsenud vabatahtlikke organisatsioone. Siit ka erinevus näiteks osavallakogudest – kihelkonnakogud liidavad lisaks eraisikutele ka nende esindatavaid juriidilisi isikuid: kohalikke ettevõtteid, vabatahtlikke organisatsioone, kogudusi, külaseltse ja seltsinguid.

Ühiste kihelkondlike organisatsioonide loomiseks tekkis kogukondlik vajadus pärast seniste valdade sundliitmist. Kohalikke probleeme ja muresid lisab ka seniste valdade all­asutuste likvideerimine ja sundliitmine.

Karja mõisas toimunud kohtumisel tutvuti ka Leisi osavalla senise kommunaal­ameti likvideerimise ja tsentraliseerimise kavaga, mille otstarbekuse kohta ei ole vallavalitsus seni esitanud majanduslikku analüüsi ega argumenteeritud põhjendusi.

Kihelkonnakogude esindajate ühisel maakondlikul nõupidamisel tõdeti, et meie ühine rahvuslik identiteet Eesti Vabariigis on seotud eelkõige meie ajalooliste kihelkondade ja maakondadega, mis eksisteerisid juba muistsel iseseisvusajal.

Eestlaste rahvusliku identiteedi ja meie iseseisva riigi kestmiseks ja arenguks erakondlik ja ületsentraliseeritud juhtimismudel meile ei sobi. Kõik varasemad riigikorrad, mis ületsentraliseeritud juhtimist Eestis on katsetanud, on osutunud vaid ajutisteks moodustisteks.

Kihelkonnakogud on loodud selleks, et me saaksime ka oma kogukonnas, ise ja vabatahtlikult nõu pidada, kokku leppida ja otsustada, kuidas me oma elu korraldame ja keda me oma kogukonnas kohalikeks juhtideks ja huvide esindajateks valime. Näiteks külavanemate valimise kord ja statuut on Saaremaa vallas seni kehtestamata. Head näited on endistest Pöide, Leisi ja Lääne-Saare vallast, kus enne sundliitmist jõuti iseseisvalt moodustada külade piirkonnad, valida külavanemad ja külade esindajad kohalikku osavallakogusse.

Valdades, kus osavallakogudesse sattusid erakondade kandidaadid, on teisiti. Enne järgmisi kohalike omavalitsuste valimisi tuleb külavanemate valimise korda ja osavallakogude moodustamise korda Saaremaa vallas ühtlustada. Kihelkonnakogude ühisel korraldusel toimub jaanuaris maakondlik seminar, kus tutvustame seniseid parimaid näiteid ja teeme vastavaid ettepanekuid.

Esmaspäeval toimunud Saare maakonna kihelkondade esindajate ühisel nõupidamisel otsustati, et ühiste eesmärkide saavutamiseks on vajalik alustada sisulist koostööd ka maakondlikul tasandil.

Jaanuaris saame kokku Valjala rahvamajas, et aidata ka Valjala inimestel oma kihelkonnakogu moodustada.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 218 korda, sh täna 1)