Maahooldajad saavad õiguse taastatud puisniidul loomi karjatada

FOTO: Maanus Masing

Maaeluministeerium tahab sisse viia muudatuse, mis lubab vahetult pärast puisniidu taastamist kasutada niidutaimestiku taastumiseks ka loomadega karjatamist.

“Nüüd, kus me oleme puisniite siin hoogsamalt taastanud, ilmnes, et igati asjakohane oleks lubada puisniitudel nende taastamise järgselt karjatamist,” ütles maaeluministeeriumi põllumajanduskeskkonna büroo peaspetsialist Kaidi Jakobson. Praeguse hooldusmääruse kohaselt on puisniidul lubatud ainult niitmine ja karjatamine on keelatud.

Jakobsoni sõnul on puisniidu taimestik taastamisjärgselt niitmiseks suhteliselt hõre, küll aga leidub seal süüa loomadele, kes ühtlasi levitavad paremini ka taimede seemneid.

12 aastat pärandkooslusi hooldanud Mäe maatalu peremees Veiko Maripuu (pildil) ütles, et loomade lubamine puisniidule on väga positiivne muudatus. Vahetult pärast puisniidu taastamist hakkab kännu- ja juurevõsa tohutult vohama ja sellistes oludes on väga raske niita. “Mina olen nende kändude otsa lõhkunud ära nii palju traktoreid ja presse,” rääkis Maripuu, kelle sõnul ei tee praegune puisniidu taastamise tehnoloogia ala piisavalt puhtaks, et seal kohe niitma hakata. Loomad seevastu söövad kännud paljaks ning hooldaja saab need hiljem madalamaks raiuda või freesida. “Mina oleksin väga rahul selle muudatusega.”

Veiko Maripuu sõnul tuleb karjatamisele puisniidul seada kindel ajaline piirang, näiteks kuni kolm aastat tugevat karjatamiskoormust. “Kord siin, kord seal pisteliselt karjatades pole sellel mingit mõtet,” sõnas talunik. “Sel juhul võsast lahti ei saa.”

Kaidi Jakobson ütles, et karjatamise pikkus sõltub taimestiku taastumisest, näiteks võiks viiest kohustuseaastast lubada karjatamist kolmel aastal. Väga pikalt karjatamist aga lubada ei saa, sest muidu muutuvad taastatud puisniidud millalgi puiskarjamaaks.

Kui puisniidu niitmisel on ühikumäär 450 EUR/ha/aastas, siis ettepaneku kohaselt on puisniidu taastamisjärgse karjatamise toetuse ühikumäär 250 EUR/ha/aastas. Veiko Maripuu hinnangul on väljapakutud ühikumäär igati loogiline ja mõistlik, sest samapalju saavad maahooldajad ka puiskarjamaa hooldamise eest.

Poolloodusliku koosluse hooldajatele terendab veel teinegi muudatus, mille kohaselt ei loeta kohustuse vähenemiseks, kui toetusõiguslik ala on poolloodusliku koosluse merepoolses osas vähenenud toetusesaajast sõltumatutel asjaoludel.

Praegu on hooldamiskohustus seotud kindla pinnaga, mis ei tohi viieaastase kohustuste perioodi vältel väheneda. Paraku ei sõltu rannaala merepoolsed piirid sageli majandajast. Kui rohukamar hävineb merevee tõusu tulemusel, ei saa selles süüdistada hooldajat.

Kavandatud muudatused on osa Eesti maaelu arengukava (MAK) 2014–2020 planeeritud muudatustest, millega maaeluministeerium lisab arengukavasse mitu uut toetusskeemi. Muudatustega soovitakse muu hulgas hakata toetama nõustajate järelkasvu ja kütitud ulukite esmakäitlemiskohtade loomist. Samuti luuakse toetusskeem ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud rohumaade taastamiseks ning loomade heaolu toetusskeem suuremal pinnal peetavatele sigadele.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 814 korda, sh täna 1)