Vald ei taha riigi teid (18)

MURELIK: Saaremaa valla Pihtla teenuskeskuse juhtaja Tiit Rettau ei varja, et on riigi plaani suhtes skeptiline, kuna kardab, et vald jääb lisanduvate teede haldamisega jänni.
MAANUS MASING

Saaremaa vald ei ole huvitatud 300 kilomeetrist riigiteedest, mida maanteeamet tahab sarnaselt teiste Eesti piirkondadega omavalitsuste haldusse anda.

Maanteeameti Lääne regiooni hooldevaldkonna juht Hannes Vaidla ütles Saarte Häälele, et igal maanteel, mis viib punktist A punkti B, peab olema oma sihtmärk. Riigimaanteed ühendavad üldjuhul riike, linnu, keskusi kuni külakeskusteni välja. “Aegade jooksul on aga kujunenud niimoodi, et osa riigimaanteid lõpeb perede hoovides või jookseb paralleelselt väikestest küladest läbi, omamata riigi tasandil otsest ühendusfunktsiooni,” nentis Vaidla.

Tema sõnul ei ole mõistlik, et riik peab üleval teid, kus on viis–kümme, kuni 30 kasutajat ööpäevas, mis ei vii ka kuhugi välja, ei ühenda keskusi, külasid, mis lõpevad kellegi hoovis või dubleerivad riigiteid. “Inimese seisukohalt pole vahet, kes on omanik, tema tahab teenust saada, et tee oleks hooldatud vastavalt nõuetele, ükskõik kes omanik on,” lausus Vaidla.

Nüüd on valminud uuring, milles muu hulgas leitakse, et riigimaanteede hulgas on palju teid, mida riigi tasandil ei ole mõtet hoida, vaid mis peaksid olema kohaliku tasandi pädevuses. Saaremaa vallas on neid 309,4, Muhu vallas 23 ja Ruhnu vallas 3,9 kilomeetri ulatuses.

Saaremaa valla Pihtla teenuskeskuse juhataja Tiit Rettau ei varja, et on riigi plaani suhtes skeptiline, kuna kardab, et vald jääb lisanduvate teede haldamisega jänni. Seda just investeeringute osas.

“Kui riik ise toime ei tule, siis kuidas vald peaks suutma?” küsis ta, tuues näiteks Ilpla–Reo riigitee, millele on kümmekond aastat soovitud mustkatte osa 700 meetri võrra pikendamist, et külavahel ei oleks tolmu, kuid tulutult.

Investeerimisraha teeb murelikuks ka Saaremaa vallavalitsuse majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisu.

Tema hinnangul tundub kogu asi olevat kokku pandud kabinetis ja üksnes liiklusloenduse andmete põhjal. Rääkimata sisulistest vastuoludest. Näiteks on riigi tasandil öeldud, et sadamaid teenindavad teed jäävad riigile, kuid ometi on valdadele pakutavate teede nimekirjas Ruhnu sadama tee ja Saaremaa Sadamasse viiv teelõik.

Teed tuleks vallale üle koos hooldelepingute rahaga, millele lisandub remondi- ja pindamise raha, kuid mitte investeeringuteks vajalik summa. Saaremaa vallal on avalikult kasutatavaid teid praegu suurusjärgus 1500 km. Riigi pakutavate teede lisandumisega suureneks hooldust ja remonti vajav kilometraaž kuuendiku võrra 1800 kilomeetrile, riigil aga väheneks kogu maakonnas hallatav teedevõrk praeguselt 1090 kilomeetrilt pea kolmandiku võrra 750 kilomeetrile.

Tuisk märkis, et kogu valla talihooldus on üles ehitatud kohalikule talumehele, välja arvatud Kuressaare linn. Samas on riigi pakutavate teede hulgas lõike, mis vajavad hoolduseks võimsat spetstehnikat, näiteks Saaremaa Sadamasse viiva tee.

“See vajab kiirsahka ja soolatamist, mida ei tee ükski talumees. Kui vald tellib nende üksikute lõikude hooldamiseks eritehnika, siis millist kilomeetrihinda ta hakkab maksma?” küsis Tuisk.

Kui peaks juhtuma, et riik osa teid siiski omavalitsustele surub, tuleks Tuisu hinnangul hakata hooldelepinguid tegema maanteeameti ja valla ühishangetega, vastasel juhul muutuks tehnika liigutamine ühelt lõigult teisele ebaotstarbekaks.

Vaidla möönis, et asi on siiski takerdunud, sest omavalitsused on skeptilised, kas teed on ikka nii korralikud, et üle võtta, ja kas vajalik rahastus ikka tuleb kaasa.

Ja kas see rahastus näiteks kahe aasta pärast äkitselt ära ei kao.

“Riik garanteerib selle, et teed on seisundi tasemetele vastavad ja loomulikult antakse kaasa ka hooldusraha. Mitte nii, et antakse üle ainult teed ja kohustused,” kinnitas ta.

Mehis Tulk, Ain Lember


KOKKU 336,3 KM TEID

SAAREMAA: Tõlli–Mustjala–Tagaranna (9,5), Mäebe–Kargi (6,7), Kaunispe–Viieristi (4), Tiirimetsa–Lümanda (16,6), Koimla–Riksu (4,3), Käesla–Karala–Loona ( 17,1), Viidu–Liiva (7,5), Tagamõisa–Undva (3,6), Üru–Pidula (6,3), Randvere–Ansi (3), Silla–Küdema (8,6), Kaarma–Sauvere (12,9), Pahapilli–Panga (6,9), Metsküla–Meiuste (11,7), Püha–Vanamõisa (7,4), Vaivere–Vätta (9,3), Reo–Ilpla (4,2), Kuressaare–Marientali (1,4), Kuressaare–Sikassaare (1,8), Angla–Koikla ( 9,1), Võlupe–Pärsama (9,4), Tagavere–Taaliku (10,6), Saikla–Tumala (3,3), Audla–Saareküla–Tornimäe–Väike väin (20,4), Pöide–Tornimäe–Kõrkvere (13,6), Tõnija–Veeriku (7,6), Kallemäe–Turja ( 6,1), Tutku–Pärsama (3), Võlupe–Linnaka (5,5), Orinõmme–Saikla (6,2), Tagavere tee (0,7), Tagavere–Kareda (1,2), Sakla–Siiksaare (8), Kahtla–Ruhve (4,9), Sagariste–Kõljala (4,2), Muratsi sadama tee (3,5), Tahula–Vaivere (5), Pähkla tee (2,4), Aste–Haamse (2,9), Nasva sadama tee (1,5), Sääre majaka tee (1), Rahuste–Kaunispe (9,7), Kogula–Kärla (5), Hirmuste–Käesla (3,9), Kotlandi–Koki (5), Karala–Atla (4,9), Viki–Kurevere (8,1).

MUHUMAA: Liiva–Suuremõisa–Piiri (7,2), Liiva–Nõmmküla (8), Hellamaa–Võlla (2), Rootsivere –Koguva (5,4), Vana tammi tee (0,4).

RUHNU: Ruhnu sadama tee (3,9).

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 3 524 korda, sh täna 5)