Politseijuhid: turvalisus eeldab tööd ja koostööd (3)

Eile, 12. novembril tähistati Eesti politsei 100. aastapäeva. Sel reedel, 16. novembril möödub aga 100 aastat politsei loomisest Saaremaal. Saarte Hääl tegi sel puhul juttu endiste politseijuhtide Helmut Sääse, Kalle Laaneti ja Aare Allikuga ning Kuressaare praeguse politseijuhi Rainer Antsaarega.


Helmut Sääsk,
Kuressaare prefekt aastail 1992–1995:

Lääne-Virumaal olin esimene prefekt, Saaremaale tulin 1992. aastal. Kuigi eelmine prefekt Tõnis Kukk oli Saaremaal suurema töö jõudnud ära teha – näiteks meeskonna komplekteerimise osas –, oli toona segane ja raske aeg. Samas põnev ja tore aeg.

Meil oli tore kollektiiv, kuhu kuulus palju mu vanu kolleege sellest ajast, mil siin miilitsaülemana töötasin.

Suuremad probleemid, millega politsei pidi tegelema, olid vargused ja üldse kriminaalpolitsei töö. Välipolitseis ehk liikluspolitseis olid tublid mehed paigas ja see töötas normaalselt. Kõige raskem oli see, et nõukogudeaegne kriminaaljälitus pidi ümber orienteeruma kriminaalpolitseiks ja sinna oli keeruline inimesi leida. Kuna olen aastaid töötanud uurijana, tegi mulle muret see, et iseseisev uurimine taheti ära kaotada ja kõik ühte patta kokku panna nii, et kõik teeksid kõike.

Üheksakümnendate algus oli Eestis vaene aeg ja seda ka politsei jaoks. Jumal tänatud, et meil olid enam-vähem normaalsed suhted Gotlandi ja Rootsiga, suures osas elasime Rootsi abi najal. Saime sealt autokoormate kaupa kirjutuslaudu, kirjutusmasinaid, kantseleitehnikat, paberit. Andsin isegi siseminister Lagle Parekile kaks kirjutusmasinat kaasa, kui ta Saaremaalt komandeeringust ära läks. Minister oli selle peale väga õnnelik.

Kuna olen üks nendest, kes kirjutas valmis politseiseaduse, mis 1991. aastal kehtima hakkas, siis on mul väga kurb, vaadates seda, mis poliitikud politseiga teinud on. Ükski poliitik ei tohiks oma nina toppida politsei töösse. Teiseks – peab olema kindel suund ja süsteemne lähenemine, mitte selline edasi-tagasi tõmblemine nagu praegu: kord on kõik mehed kiirust mõõtmas, siis puhumisaktsioonil, siis üleannetuid taga ajamas. See suund, et kõik teevad kõike, ei vii kuhugi. Tuleb taastada täiesti iseseisev uurimine ja iseseisev piirivalve. Prokuratuurilt tuleb ära võtta uurimise juhtimise roll ja jätta kontrollifunktsioonid. Nii vastutavad uurijad oma töö eest ning prokuratuur jälgib seadusandlust ja seaduste täitmist.


Kalle Laanet

Kalle Laanet,
Kuressaare prefekt aastail 1995–2001:

Miilits ja taasiseseisvunud Eesti politsei oma algusaastatel olid eeskätt karistusasutused. Tollal, kui mina prefektiks sain, oli mõte hakata tasapisi ideoloogiat muutma ja politseid ümber kasvatama karistusorganisatsioonist inimesi aitavaks organisatsiooniks. See käis ka läbi isikliku tegevuse, eeskuju. Toon ühe näite. 90-ndate keskel ei olnud Kuressaare tänavakoristusmasinad veel sel tasemel, mis praegu. Politseimaja ees Lossi tänaval kõrgusid suured lumevallid ja inimesed, kes olid oma sõiduki politseimaja ette parkinud, jäid autoga sageli lumme kinni. Politseinikud aitasid auto sealt lumevallist välja tõugata ning edaspidi hoolitses politsei juba selle eest, et teeääred maja ees oleksid lumest puhtad.

90-ndate keskelt, kui prefektina alustasin, mäletan, et ükskõik kuhu seltskonda läksid, räägiti ikka sellest, kuidas politsei oli halvasti käitunud või midagi valesti teinud. Järgmine periood oli selline, kus politsei teemadel väga ei räägitud. 90-ndate lõpul ja 2000. aastate algul aga räägiti erinevates seltskondades – oli siis tegu mingi sünnipäeva või tähtpäeva tähistamisega –sellest, kui hästi politsei midagi teinud või käitunud oli. See näitab, et selle kuue ja poole aasta jooksul, mil prefektina töötasin, oli inimeste mõttemaailm ja suhtumine muutuda jõudnud.

Läbi tegevuse suunamise oli muutunud ka politsei roll – karistajast üha rohkem abistajaks.

Kui rääkida politsei tollastest probleemidest, puudutasid need eelkõige materiaalset olukorda ja tehnilisi vahendeid. Olid ju viimased suhteliselt kehvad. 90-ndate lõpus oli ju majanduskriis, autodes ei olnud kütet, vormirõivad olid kehva kvaliteediga jne. Positiivne oli aga politseis töötanud inimeste entusiasm: kui oli vaja tööd teha ja kuritegusid lahendada, siis tehti seda suure innuga, kella vaatamata.

Põhiline valdkond, millega politsei toona tegeles, olid vargused. Ka narkokurjategijad üritasid Saaremaal kanda kinnitada, ent selleks, et neid võimalikult palju segada, sai tehtud erinevaid vastukäike, näiteks kontrollides neid igal võimalikul hetkel. Tänapäeva õigusruumis oleks seda keeruline teha, siis oli see aga võimalik.

See oli aeg, mil hakati suuremat rõhku panema kogukonna turvalisusele ja koostööle kogukonnaga. Kuressaares pandi ettevõtjate toel avalikesse kohtadesse üles videokaamerad, loodi siiani tegutsev sihtasutus Turvaline Saaremaa. Kindlasti mäletavad paljud Kuressaare–Kuivastu maantee ääres seisnud politseiautode mulaaže. Või siis avariilist autot, mis oli Kuivastu sadamas postamendi otsa pandud. Ikka selleks, et suunata inimesi mõtlema turvalisest liiklemisest.

Nendesse aastatesse jäid suuremad ja murrangulisemad sammud politseiorganisatsiooni muutmisel, mis on andnud tänaseks ka häid tulemusi, kuna turvalisus kui probleem on inimeste küsitluste järgi kuuendajärguline.


Aare Allik

Aare Allik,
Kuressaare politseijaoskonna juht aastail 2006–2009:

Need aastad, mil mina juhina töötasin, olid meie politseis juba stabiilsem aeg. Saaremaa politsei tegeles erinevate turvalisuse alaste koostöösidemete arendamisega – kogukondade, asutuste ja organisatsioonide, maakonna turvanõukoguga.

Meeskond oli meil stabiilne – nagu see läbi aegade siin Kuressaares olnud on.

Selles osas, millega politsei tegelema peab, eriti midagi toonasega võrreldes muutu­nud ei ole – liikluses tehtud väärteod, avaliku korra rikkumine. Siis olid aktuaalsed avaliku korra probleemid Kuressaare kesklinnas: alkoholi pruukimine tänavatel ja meele­lahutusasutuste külastajad, kes öösel linnas korda rikkusid. Sel ajal hakkasime rõhuma sellele, et turvalisuse looja ja tagaja ei ole üksnes politsei, vaid kõigil osapooltel, sealhulgas meelelahutusasutustel on kohustus midagi ette võtta. Et baarides oleks turvamehed, videokaamerad ja teataks, kuidas korrarikkumiste korral käituda.


Rainer Antsaar,
Kuressaare politseijaoskonna juht 2014. aastast:

2014. aasta struktuurimuudatustega toimus põhimõtteline muutus ka maakondlikus politseijuhtimises. 2014. aasta oktoobrini töötasid maakonnas kriminaalpolitsei, korrakaitsepolitsei, piirivalve ja migratsioonibüroo teenistused erinevate juhtide all, kes allusid otse Pärnus paiknevate büroode juhtidele ja tegutsesid maakonnas ainult oma valdkonna piires. 2014. aasta reformiga koondusid ka maakonnas nimetatud üksused ühtse juhtimise alla. Praegu julgen väita, et see oli õiguskorda ja ka meie varasemat Schengeni viisaruumiga liitumist silmas pidades õige otsus. Praegu töötab Kuressaare politseijaoskonnas 66 töötajat, kellest 57 on politseiametnikud.

Turvalisuse tagamise võimekus sõltub suuresti heast koostööst kogukonnaga, mitte ainult politseinike arvust. Selles vaates oleme viimastel aastatel jõudsalt liikunud kogukonnakeskse lähenemise suunas, mis seisneb koos kogukonnaga probleemide väljaselgitamises ja koos kogukonna esindajatega nende lahendamises. Politsei ei ole juba ammu see organisatsioon, kes lähtub põhimõttest, et turvalisuse tagamine käib ainult karistuste kaudu. Tänapäeval liigub politsei üha enam seaduse täitmise kontrollimise juurest probleemide ja põhjuste lahendamisele suunatud politsei poole.

Turvalisuse loomisest räägivad aina rohkem vabatahtlikud ühendused ja erinevad riiklikud organisatsioonid. Saaremaal on väga jõudsalt arenenud vabatahtlik merepääste, järjest suuremat rolli võtavad selles valdkonnas enda kanda kohalikud omavalitsused ja erinevad mittetulundusühingud. See kõik on väga positiivne. Praegu on politsei jaoks olulisemad lähisuhtevägivallaga seotud teemad ehk kuidas võimalikult kiiresti ja tõhusalt aidata lähisuhtevägivalla all kannatanuid. Kindlasti on olulised teemad ka liiklusohutus ja internetti kolinud kuriteod.

Minu eesmärk on tagada, et Saaremaal oleksid kõik ametikohad täidetud tublide ja ausate politseinikega, et politseisse pöördunud kodanikud saaksid siit abi ja leiaksid muredele lahendusi, et patrullid oleksid nähtavad nii autoga kui ka jalgsi liikudes ning et meie koostööpartnerid tunnetaksid meie toetust ja abi igas valdkonnas.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 414 korda, sh täna 1)