Tammiavad taas päevakorral (16)

Saaremaa vald võttis uuesti päevakorda väinatammi avade ehitamise idee, mille mereteadlased kaks aastat tagasi maha laitsid.

Saaremaa vallavanem Madis Kallas kutsus eile keskkonnaministrile saadetud pöördumises võtma uuesti käsile Väikese väina veevahetuse parandamise teemat. Saarlaste pöördumist toetab ka Muhu vald.

“Kutsume keskkonnaministeeriumit üles leidma vahendeid ja korraldama uuringuid, mis hindaksid erinevaid stsenaariume tammiavade või väiksemate sillalõikude rajamisel tammi asemele ja nende mõju Väikese väina veevahetuse parandamiseks,” öeldakse keskkonnaministrile saadetud pöördumises.

Viimati uuriti Väikese väina seisundi parandamise võimalusi 10 aastat tagasi. Nüüdseks on teadus edasi arenenud ning uute meetoditega võiksid teadlased suure tõenäosusega pakkuda välja lahendused, mis edaspidi Väikese väina veeseisundit parandaksid.

Praegu on Väikese väina ökoloogiline seisund kesine ja keemiline seisund halb. Ehkki Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava kohaselt peaks väina seisund paranema, näitab tegelik elu vastupidist. Tõenäosus, et lähema 5–10 aasta jooksul saavutatakse Väikeses väinas looduslik olukord, on olematu, pigem halveneb see veelgi. Vee liikumine väinatammiga eraldatud poolte vahel on sisuliselt peatunud ja madala veeseisuga jäävad mõlemal pool tammi kuivaks järjest suuremad merealad. Selle aasta mais jäi mitmeks nädalaks kuivaks kahe-kolme ruutkilomeetri suurune ala tammist lõuna pool.

Suuresti setete kuhjumise tulemusel kaovad Väikeses väinas asuvad olulised siiakoelmud, mistõttu on siia arvukus seal viimase paarikümne aasta jooksul oluliselt langenud. Kalastiku koosseisu poolest sarnaneb Väikese väina kalastik pigem eutrofeerunud järvele kui merele, märgitakse keskkonnaministrile saadetud pöördumises.

Mõni aasta tagasi Pöide ja Orissaare valla algatusel korraldatud väinatammi avade teemaline arutelu saarlastele loodetud tulemust ei andnud, sest 2016. aasta sügisel jõudsid keskkonnaministri palvel kogunenud ja Väikese väina tammi avade küsimust arutanud mereteadlased arvamusele, et avade tegemisest pole kasu. Teadlaste hinnangul ei kujuta väinatamm merekeskkonnale vähimatki probleemi ja veetaseme alanemine pärast tammi rajamist on maakoore kerkimise tulemus.

Saaremaa vallavalitsuse keskkonnaosakonna juhataja Bert Holm ütles, et Saaremaa valda kannustas Väikese väina veeseisundi küsimust uuesti päevakorda võtma Haapsalu Tagalahe positiivne näide. Aastakümneid jättis riik Haapsalu lahe väga halva olukorra tähelepanuta, kuid nüüd algavad Tagalahe halva seisundi põhjuste ja võimalike lahenduste leidmiseks uuringud. Holm lisas, et kui varem lasus väinatammiga seonduv vaid kahe väikese valla õlul, siis ühinenud vallas on töötajaid ja ressursse selle tarvis rohkem.

Keskkonnaministeeriumi asekantsler Harry Liiv ütles, et ministeerium sai omavalitsuste pöördumise kätte ja asub sellega tegelema. “Vaatame kõigepealt selle teemaga seotud eelmisi kirju ja seisukohti ning eks siis arutatakse, kas on vaja teha suuri sildasid või mitte,” rääkis asekantsler. “Ühtepidi tundub, et see kõik on nii õige ja hea, aga eks siin riigis tuleb palju asju teha, raha on aga üks.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 771 korda, sh täna 2)