Terence Dee soovitab ilu ja tõde otsida hämarusest

Manus manum lavat (käsi peseb kätt – ld).
REPRO

Saaremaa juurtega Terence Dee pildid Kuressaares Ajamaja galeriis mängivad vaatajate hämaramate tunnete ja aistingutega.

1969. aastal Tallinnas sündinud ning mitmekülgse kunstihariduse omandanud Terence Dee (pildil) on esimest põlve linlane, kelle ema kolis pealinna Saaremaalt Purtsa külast. “Siit on mul väga mõnusad lapsepõlvemälestused, kui perega sugulastel külas käisime,” nendib kunstnik.

Kaamera oli tema peres loomulik elu osa. “Kuni seitsmenda eluaastani filmis isa mind ja minu tegemisi, sealt edasi võtsin kaamera enda kätte ja nii on see siiani,” räägib Terence, kes pärast keskkooli lõpetamist asus õppima fotograafiat.

Esimene töö oli tal filmikaamera taga Rein Raamatu animafilmistuudios. “Mõne aja pärast tahtsin juba ise animafilme teha ning endalegi ootamatult jõudsin oma lühiklippidega 1995. aastal MTV Europe´isse ja 1996. aastal Cannes´i filmifestivali lõppvooru. Cannes´is nägi mu töid London Weekend Televisioni mänedžer ja sedasi sattusid mu tööd juba ka sinna,” meenutab kunstnik.

Eriline autoritehnika

Siis millalgi tekkis võimalus Eesti kunstiakadeemiasse fotograafiat õppima minna – ja see oli hetkega otsustatud. “EKA-s õppides võtsin vastu veel ühe otsuse, et enne ei hakka personaalnäitustega esinema, kui olen leidnud oma kunsti, tahtsin teha midagi kardinaalselt teisiti. Seda sellepärast, et olen näinud nii Eesti kunstiakadeemias kui ka maailmas erinevates kunstisaalides väga palju töid, mille n-ö selgrooks on jutt või lugu ja pildikeel pehmelt öeldes sekundaarne. Mulle ilmselgelt selline sotsiaalkunst ei istu,” selgitab Terence.

Ajamaja näitusel olevate tööde autoritehnika alged on graafikas. “Trükipressi alt tulnud värsked teosed töötlen erinevate kinnitite ja segudega ning hiljem värvide ja söega. Seega minu autoritehnikale ühest nimetust anda on päris keeruline, kuna igal minu teosel on oma iseloom ja tehniline lähenemine neile erinev ning sedasi töötlen neid ka erinevate vahenditega,” räägib kunstnik.

Oma teoseid Londonis turundades kuulis Terence kohalikelt kunstikuraatoritelt, et sellist stiili pole veel olemas, et ta on ajast ees. Üllatust Terence Dee pildikeele ja tehnika üle väljendati ka Pariisis tema personaalnäituse “Icones Mutantes” ajal ja järel. Muuseas, Terence on teadaolevalt esimene eestlasest kunstnik, kelle kunsti 12 Avenue des Arts galeriis osteti. Ja seega kindlasti ka esimene Saaremaa juurtega kunstnik.

Näitus “Tabula rasa “ keskendub inimese kehasse ja meeltesse ning hinge jäetud sõjajälgedele ja inimkonna ees seisva uue tuleviku võimaluste leidmisele. See on kunst meie eksistentsi vaimsest ja hingelisest tähendusest – vähemalt osa Terence Dee teoseid on kui kaasaegsed ikoonid.

Ajamaja näituse nimi viitab võimalusele teoseid ise mistahes moel tõlgendada ja selleks need võimalusi ka annavad. Samas suunavad nad vaataja märkamatult pigem inimvaimu hämaramatele radadele.

Sobivad jõuluaega

“Tabula rasa – puhas leht – see on samm enne vaikust. Enne puhas leht, siis vaikus, siis kunst… Hetk, kus algab restart. Kõik on võimalik, kõik loob ennast ise. Sõltumata pealkirjast, algsest tungist või soovist. Loomise esimesest hetkest alates elavad pildid juba oma elu. Pildisemiootika on muutumises alati. Nii nagu loomisprotsessis tekib uus märk, sümbol, ikoon, nii see protsess jätkub kunstisaalis või inimeste elu- ja magamistubades. See on kunst, mis elab,” selgitab Terence.

Mis hämarusse puutub, siis tahab kunstnik, et inimesed vaataksidki rohkem sinna, kus esmapilgul – pealiskaudsel pilgul – paistab võib-olla hämar. “Seal on tunnetus ja palju ilu ja tõde. Me oleme siis paremad inimesed, kui hämarusse vaadata julgeme. Ja minu meelest on need teosed Saaremaal just väga õigel, jõulude ajal. See on müstiline aeg, kui hingeline ja varjatud maailm meid kõiki kõnetab. Sellepärast me olemegi jõulude ajal ilusamad! Ja minu pildid on jõulude ajal kõige ilusamad samal põhjusel.”

Näitus “Tabula rasa” jääb Ajamaja galeriis avatuks tuleva aasta 23. jaanuarini.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 281 korda, sh täna 1)