Saaremaa kandid

Kuidas tähistate kadripäeva? Kas vanad mardi- ja kadrikombed on veel au sees?

Viia Rohtla, Eikla klubi juhataja

Eikla klubis on mardi- ja kadripäeva tähistatud aastaid kadrikarnevaliga. Pidulised on ikka tulnud kostüümides ja kõige rohkem hääli kogunud kostüüm on saanud auhinna.

Kuna kaks viimast aastat ei võetud enam vaevaks kostüümis tulla, otsustasime, et tänavu tähistame mardi- ja kadripäeva teisiti – lastega, kes sellest traditsioonist veel lugu peavad. Eikla klubis on laste meisterdamisring tegutsenud juba neli aastat. Tubli juhendaja on samas majas asuva raamatukogu juhataja Marina Saukonen.

Lapsed ootavad iga nädal õhinal, mida uut nad meisterdada saavad. Ka mardipäevaks valmistati maske ja kostüüme. Marina rääkis lastele mardikommetest ja -tavadest. Kordasime üle laulud ja nuputasime mõistatusi. Sel laupäeval toimub kadripäeva disko, kus lapsed kannavad enda valmistatud kostüüme. Meie kandis jooksevad lapsed küll marti ja katri.

Inga Rand, Laimjala rahvamaja juhataja

Laimjala kandis on vanad kombed, sealhulgas igasugune maskeerimine ja santimine, siiani au sees. Sügiseti on ikka näha liikumas nii kadri- kui ka mardisante ning aastavahetusel võib kohata päris ohtralt näärisokkusid.

Ka Laimjala rahvamaja aitab traditsioonide elus püsimisele kaasa – möödunud aastal toimus lustakas KardiMadri pidu, kus tutvustati santimise kombeid ja õpiti vanu seltskonnatantse. Sel aastal pöörame rohkem tähelepanu käsitööle – 24. novembril kell 12–15 on rahvamaja saalis KADRIPÄEVA KÄSITÖÖLAAT, kus kaubeldakse nii kudumite kui ka heegeldustega, keraamika ja puutööga, jõulukaartide, ehete, tikandite, maalitud kalosside, mee ja moosidega.

Naisrühm Vörrel paneb püsti loterii, millest saadav tulu läheb tantsijatele uute rahvariiete valmistamiseks. Igal täistunnil esinevad erinevad üksused ja nende etteasted on loomulikult folkloorsed, kadripäevast kantud. Avatud on kohvik.

Anneli Teppo-Toost, valla kultuuritööspetsialist

Mäletan oma lapsepõlvest pimedaid poriseid sügiseid, kui jooksime mardi- ja kadrisanti kodukülas Tartumaal. See oli põnevusega oodatud aeg, ettevalmistusteks kogunesime lastega kellegi juurde koju. Maskeerisime, kostümeerisime, kordasime etteasteid ja laulusõnu. Poisid maskeeriti kadrideks karjafarmist laenatud valgete kitlitega, ema kapist läks teinekord käiku ka peenemaid kleite ja aknakardinaid. Mäletan, et ükskord olin salaja võtnud ema ainsad pidulikud pärlkõrvarõngad ja kaotasin ühe neist kadrijooksu ajal porisele külateele. Kasutasime ka ema ainsat punast huulepulka, millega kõikide põsed punaseks võõbati, nii et poiste palged õhetasid veel järgmisel päevalgi. Maskeerimisel oli ülioluline, et kedagi ära ei tuntaks. Väga oluline oli muidugi kadrijooksu lõpus kõik saadud annid võrdselt ära jagada. Mõnikord tuli isegi kompvek poolitada!

Koolipõlvest tulevad meelde kadrikarnevalid, parimatele kostüümidele olid alati auhinnad. Minu jaoks on sanditamine osa meie kultuuripärandist, seda tuleb hoida ja edasi kanda! Tänavu on plaanis minna sõbrannale uude koju kadriõnne viima.

 

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 9 korda, sh täna 1)