Saaremaa vald muudab suure hulga külateid avalikult kasutatavaks (14)

väärtus säilib: Jõgela küla maaomanikud Kaido Kruut ja Rene Viirmäe ei pea oma kinnisvara väärtuse pärast enam muretsema.
Ain Lember

Kinnisvaraettevõtja Kaido Kruut ärgitab Saaremaa valda seadustama külades ajaloolisi juurdepääsuteid ja tagama omanikele ametliku juurdepääsu oma kinnisvarale.

Seoses Saaremaa valla üldplaneeringu koostamisega esitas Kaido Kruut vallale ettepanekud, milles ta muu hulgas tõdeb, et väga paljudel kinnistutel, ka tiheasustusaladel, kus inimesed elavad või suvitavad, puudub ametlik juurdepääs. Ehkki elame õigusriigis, kus igal kinnistuomanikul peaks olema seaduslik juurdepääs oma maatükile, kodule või suvilale, see praegu paraku nii ei ole.

Ühiskond muutub aina juriidilisemaks ja kauges külas pensionisamba rolli täitnud elamumaa võib halva üllatusena osutuda loodetust palju väärtusetumaks. Pankade juristid on just viimasel ajal võtnud juurdepääsu olemasolu teravalt luubi alla ja ilma seadusliku juurdepääsuta kinnisvara ei klassifitseeru pangale tagatiseks ehk seda ei ole võimalik eluasemelaenuga osta.

Ajalooline küla lukus

Läbi küla looklevast ilusast koduteest, mida on aastakümneid kasutatud, võib Kaido Kruudi sõnul saada õudusunenägu pahatihti hetkel, kui tekib soov või vajadus oma kinnistu võõrandada. Siis selgub asjaajamise käigus, et juurdepääsul puudub teeservituut või juurdepääs juriidilises mõistes üldkasutatavalt teelt. “Pank ütleb sulle, et seadustage oma juurdepääs enne ära, siis räägime edasi,” selgitas Kaido Kruut. “Me ei räägi mingitest suvalistest maadest, kus keegi tahab midagi arendama hakata, vaid me oleme täna lukus ajaloolise külaga.”

Kaido Kruut lisas, et sama probleemiga maadlevad isegi linnalähedased tiheasustusalad.

Esmaspäeval käis Saarte Hääl koos maaomanike Kaido Kruudi ja Rene Viirmäega Jõgela külas, kus riigimaanteelt allakeerav Pangapõllu külatee lookleb läbi mitme naabri kinnistu. Enam kui 2 kilomeetri pikkusele teele jääb 15 maaüksust. 10 aastat tagasi sõlmis Lümanda vald seal enamiku maaomanikega eratee avaliku kasutamise lihtkirjalikud lepingud. Viiel maaüksusel on aga omanik vahetunud ning lepingud ei kehti enam. Ajapikku üle karjamaa sissesõidetud teel liikumist küll keegi ei takista, kuigi tee seisukord on kehv. “Kõik on justkui korras ja sõita saab, aga kui keegi soovib sealt külast omale krundi soetada ja sinna ehitada, tekivad kindlasti probleemid ehitusloa ja pangalaenu saamisel,” lausus Kruut.

Vald on täis tegutsemisindu

Saaremaa valla majandus- ja haldusosakonna juhataja Mikk Tuisk tõdes, et avaliku kasutusega on Saaremaal probleeme väga paljudes kohtades. Aastaid võtsid vallad külateid avalikku kasutusse maaomanikuga sõlmitud lihtkirjaliku lepingu alusel. Saaremaa vallas leidub nüüd kaustade viisi lihtkirjalikke lepinguid, kus kinnistu omanik on vahetunud, leping enam ei kehti ja tee ei ole avalikus kasutuses. “Kinnistuid, kus meil võib olla suure tõenäosusega probleem, on sadu, kui mitte tuhandeid,” rääkis Tuisk.

Tuginedes juulis kehtima hakanud kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusele, algatas vald kolme külatee (Tirbi, Allika, Kuumi) osas sundvalduse seadmise. “Sisuliselt on see sama, kui varem tehti notariaalseid lepinguid iga maaomanikuga, aga nüüd ei pea iga inimesega enam notarisse minema,” selgitas Mikk Tuisk.

Osakonnajuhataja tõi välja, et sundseadmine tuleb vallale oluliselt odavam kui servituudi kasutamine. Näiteks Allika teel on ligi 10 kinnistut, mille omanikud tuleks kõik notari juurde viia ja maksta iga lepingu pealt 80 eurot pluss käive, rääkis Tuisk. Tirbi tee üks kinnistu­omanik elab aga kusagil Brasiilias ja sellisel juhul läheks servituudi sõlmimine mõeldamatult kulukaks.

Tuisk ütles, et sundseadmisi hakkab tulema nüüd järjest ja juba järgmisel aastal lähevad juriidilises mõistes avalikku kasutusse kümned Saaremaa külateed. Pärast sundvalduse seadmist võtab vald üle ka kohustuse neid teid hooldada, kusjuures raha selleks eraldab riik.

Tulles tagasi Kaido Kruudi ettepaneku juurde käsitleda avalike teede teemat koostamisel olevas üldplaneeringus, ütles Mikk Tuisk, et üldplaneering ainult soodustab sundvalduse seadmist. “Kui planeering ütleb, et tee on avalik, siis nii see peabki olema,” lausus ta.


KOMMENTAAR

Marita Kallas
üldplaneeringuspetsialist

Vallal tuleb üldplaneeringu koostamisel kindlasti põhjalikult läbi mõelda, milline on avalikuks kasutamiseks vajalik optimaalne teedevõrk, et see tagaks samas ka mõistlikud liikumisvõimalused. Samuti tuleb lahendada küsimus, kuidas tagada erinevate teede avalik kasutamine ja muu sellega seonduv. Sellise läbimõtlemise boonusena võiks kujuneda lisaks ruumilisele visioonile ka pikaajalisem orientiir, milliseid kulusid tuleb vastavaks tegevuseks, eelkõige teehoiuks, valla eelarvesse planeerida, kellega teeomanikest läbirääkimisi pidada jne.

Kõige eelneva jaoks ongi oluline selgitada välja elanike, ettevõtjate jt vajadused – praegu on üldplaneeringu koostamine alles nii algusjärgus, et avalikkuse laiapõhjalise kaasamise aeg ei ole veel kätte jõudnud, aga esimesi ettepanekuid on siiski laekunud (sh Kaido Kruudi oma). Esitatud ettepanekud kaardistatakse ja nende osas kujundatakse seisukoht töö käigus.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 029 korda, sh täna 2)