6. aprill on Saaremaa suurim sünnipäev

2018. aasta alguse seisuga oli Saaremaa hingekirjas olevate inimeste kõige populaarsem sünnikuupäev 6. aprill. Kui kõik selle kuupäeva 123 sünnipäevalast tahaksid koos pika laua taga istuda, siis näiteks Kuressaare tänavapiknikul täidaksid nad seitse lauda, või kui tahaksid minna kõik koos kusagile kaugemale pidutsema, tuleks tellida kolm suurt turismibussi. Kõige väiksema sünnipäevade arvuga 10. oktoobri 63 pidulist mahuks aga ära ühte suuremasse bussi. Ääremärkusena võib lisada, et kui praegu on populaarsemad veel kevadised sünnikuud, siis viimase 15 aastaga on hakanud rohkem lapsi sündima pigem sügisel ning on vaid lähemate aastakümnete küsimus, kui kõige rohkem sünnipäevasid on mõnel päeval septembris või oktoobris. Millega seda põhjendada? Naljaga pooleks võib arvata, et ehk ei ole ehalkäimine enam nii populaarne. Eks sedagi, kuid pigem on tegu rasestumisvastaste vahendite suurema kättesaadavuse ja sagedasema pereplaneerimisega.


Kaksikud panid õe sünnipäeva pihta

Sõrves Imara külas elav Helle Timm ütleb, et nende peres ei möödu ühtegi 6. aprilli ilma lõõpimiseta, kuidas kaksikvennad Riho ja Ahto varastasid õde Eda sünnipäeva. Nii ongi, et 123-st selle kuupäeva Saaremaa sünnipäevalapsest on kolm ühest ja samast perest.

1990. aasta 6. aprillil sündis Helle ja Rein Timmi peresse tütarde Tuuli ja Maarja kõrvale kolmas tüdruk, kes sai nimeks Eda. Kolm aastat hiljem ootas Helle Timm kaksikuid. Tol ajal veerand sajandit tagasi hoiti kaksikuid ootavat ema igaks juhuks juba varem haiglas. Kuigi Helle ei mäleta küll, et tal oleks midagi eriti viga olnud. “Olin ikka täie tervise juures, suisa igav oli,” meenutab ta.

Kauples tohtritega pikalt, et saaks Eda kolmandaks sünnipäevaks korraks koju. Kingituski oli varutud. Saab ju kolmene laps juba aru, et sünnipäev on üks tähtis päev. Kojumineku kaubad olid tohtritega vaat et juba koos, ent poisid võtsid nõuks õele eluks ajaks meeldejääva sünnipäevakingituse teha. “Seda viskab Eda mulle siiani ninale,” muigab Helle.

Eda ise vendade sünnist suurt midagi ei mäleta. Isa oli haiglast toonud kingiks roosa peavõru. “Natuke hiljem tuli ema kahe pambuga koju,” meenutab Eda, kes justkui saatuse tahtel ise ämmaemanda ametit õppinud ja praegu kuuekuise pojaga kodus on.

Kaksikutest vennad ja õde ütlevad nagu ühest suust, et nüüd on nad ühise sünnipäeva üle rõõmsad. “Pigem ikka selline hea ja omapärane sündmus,” arvab Ahto. Vennas Riho lisab, et siis seisab tuttavatel ka see päev paremini meeles. Eda ütleb, et perel ka kohe lihtsam. “Pooltel lastel korraga sünnipäev peetud,” nendib ta. Pärast kaksikuid sündis veel vend Uku.

SÜNNIPÄEVALAPSED: Riho, Eda ja Ahto Timm näevad ühises sünnipäevas lustakat lugu.
EGON LIGI

See teadmine, et ühine sünnipäev peres on haruldane, on neile kohale jõudnud siiski alles täiskasvanuks saades. Lapsepõlves oli ikka kahju, et tuli pidupäeva jagada. Arusaam, et midagi on nende peres teistmoodi, jõudis kohale juba päris noores eas. “Kaksikutest tuttavaid oli teisigi, aga et ka kolmandal lapsel peres on sünnipäev samal päeval, see oli teistmoodi,” räägib Ahto.

Kõik lapsed kiidavad ülejäänud peret, et kedagi neist ei eelistatud teistele. Sünnipäevi tähistati küll võrdselt koos, aga eks seda päeva tuli ikkagi jagada. Eda meenutab, et siis, kui teised said kõik numbriga tordi, pidid nemad kolme peale ühe ja ilma numbrita tordiga läbi ajama.

“Eks tegelikult soovisid nad igaüks endale ikka päris oma sünnat,” tunnistab ka ema Helle. Seda eriti siis, kui lapsed veel kodus elasid. Hiljem on nii juhtunud, et kui keegi nüüd juba mandril elavatest lastest juhtub sünnipäeval kodus olema, saab ta personaalse tordi. “Poleks uskunud, et keegi võib sellest nii suurt rõõmu tunda,” naerab ema. “21-aastaselt tegi ema mulle ekstra minu numbriga tordi,” meenutab ka Eda rõõmustavat sünnipäeva.

Nüüd enam sünnipäevadega muret pole. Olgugi et kõik kolm last on Saaremaa valla kodanikud, elatakse mandril. Ahto on Tallinnas päästja ning Riho Rae vallas asuvas Järveküla koolis inglise keele õpetaja.

Üksteise sünnipäevadele päevakangelased nüüd alati ei satugi. Iga kord ei peeta pidu ka samal päeval ja eks sõpruskonnadki ole erinevad. Riho on tänapäevase elukorralduse osas väga pragmaatiline: “Tegelikult on see väga hea ja mugav. Kui endal pole viitsimist sünnipäeva pidada, siis keegi teine ikka midagi teeb ja saab tema juurde ka oma sünnipäeva tähistama minna.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 1 580 korda, sh täna 1)