Põllumehed soovivad hanede küttimist hooaja väliselt (1)

Põllumehed leiavad, et riik peaks põllukahjude vähendamiseks võimaldama haneliste küttimist ka väljaspool jahihooaega.

Eestimaa talupidajate keskliit ja Eesti põllumajandus-kaubanduskoda tegid keskkonnaametile ettepaneku töötada välja täpsustatud kord rabahane, hallhane, suur-laukhane, Kanada lagle ja valgepõsk-lagle heidutusjahiks väljaspool jahihooaega.

Just väikeulukiteks loetud rabahani, hallhani, suur-laukhani, Kanada lagle ja valgepõsk-lagle teevad rände ajal põldudel kõige enam kahju, vastavalt seadusele korraldab aga keskkonnaamet jahipidamist uluki tekitatud kahjustuse vältimiseks väljaspool jahiaega.

Eestit rändel läbivate haneliste viimase aastakümne jooksul oluliselt suurenenud arvukus on märgatavalt suurendanud põldudele ja rohumaadele tehtud kahjusid.

Nii põllumajanduse kui ka keskkonna valdkonna esindajad on üksmeelel, et praegune süsteem kahjude kompenseerimiseks ei ole lahendus, kuna see ei lahenda tegelikku probleemi ega võimalda ka kompenseerida kahjude tegelikku mahtu. Erinevate heidutusmeetmete mõju on oluliselt vähenenud, kuna linnud tunnevad ennast turvaliselt just kevadisel perioodil, kui jaht on keelatud. Vastavalt linnuteadlaste selgitustele on hanelistel vaja kevadel enne pesitsuspaika lendamist koguda rasvavarusid, mistõttu on nende vajadus proteiinirikka sööda (külvatud teravilja- ja herneseeme, teraviljade ning rapsiorased, tärganud värske rohi) järele eriti suur.

Kihelkonnal tegutseva Kangru LP juht Rein Sepp ütles, et toetab igati rändel olevate lindude heidutusjahti väljaspool jahihooaega. Jaht peaks olema lubatud ainult põldudel.

“Palkad endale mõne vana jahimehe, kellel pole enam rammu metsas joosta, kevadel põldu valvama ja asi on korras,” rääkis põlumees. “Jahimees laseb päeva jooksul mõne hane ning meil poleks riigilt rohkem mingit kompensatsiooni vaja,” lisas ta.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 692 korda, sh täna 1)