REPLIIK: Minu ühiskond ehk Julge ise abi küsida

MINU ühiskond. Sest iga inimese ühiskond on pisut teisene. Kuidas ja kellega suhtleb, kuidas ta ümbritsevasse suhtub, elab, töötab jne, jne. Olen viimasel ajal palju mööda Eestimaad tiirutanud. Kui muidu kasutavad inimesed näiteks Valga–Tallinna rongis üle kolme tunnist aega mõistlikult või vähem mõistlikult, tehes näiteks tööd, lugedes, surfates Facebookis, Instagramis jms, siis mina istun, vaatan aknast välja, tukastan, olen endaga. Õhtuti rongiaknast välja vaatamine tähendab enda peegelpildi vaatamist, tuled ju rongis põlevad ja metsavahel on pime… Ma siis mõtlesin, umbes pool teed veel sõita, et milline see minu ühiskond siis on? Kas ma olen sellega rahul? Ja ma mui­gasin, mitte just mõrult, pigem soojalt… Mõtlesin: “Huvitav, kui see mees, kes mu taga on, Ülemiste peatusesse sõidab, aitab mul koti selga? Küll on tore, kui esmaspäeval üks vene keelt kõnelev mees minust mööda tuiskas ja mu tossupaelale näpuga osutas ja ütles, et näe lahti! Mina vastu: “A võ mogu pomagite!?” Mille peale noormees mind korra hindavalt vaatas, pani suitsu hammaste vahele ning kükitades paela kinni sidus. Tuleb ju ka temal julge olla, palju seda võõrastel saapapaela kinnisidumist ikka ette tuleb!? Vahest saapaid saab ju ära võetud… Või taksojuht, kes päris, et kuidas elu läheb, ja jutukäigus selgub, et talle meeldib hästi see “taksoreklaam” ja laiendas ilusasti selle “Ära põe” mõtte näiteks vanemate hooldamisele… Jutud kisuvad tihti üpriski tõsisteks ning elulisteks. Ja kui näen neid tööandjaid, kelle silmad löövad peale seminare särama ja nende mõtteviis on muutumas. Muidugi on väga-väga pikk tee minna, et ühiskonnas üldiselt käiks mõtteviisi “klõps” ära ja nähakse puude, takistuste vms taga eelkõige inimest ja võimalust. Aga me jõuame sinna? Aga vahest ei jõua ka, sest alati luuakse muid takistusi juurde. Tähtis on ise tahta ja julgeda abi küsida. See pole üldsegi kerge, aga ainus viis, kuidas see minu ühiskond, minuga koos toimib… Ja et see siin väga imalaks ei kisuks, kurat, tehtagu mulle see seadeldis abivahendiks, et võiksin koju minnes pudelist ilma kõrreta ühe külma õlu kätte saada!

Tom Rüütel
Facebooki postitus

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 162 korda, sh täna 1)