Riik toetab põuas hävinud rohumaade taastamist (3)

Maaeluministeerium lisab maaelu arengukavasse uue meetme, millega hakatakse toetama ebasoodsate ilmastikutingimuste tõttu kahjustunud üle üheaastaste rohumaade taastamist.

Maaeluministeeriumi asekantsler Marko Gorban ütles, et selle aasta põua tõttu hävis osa rajatud rohumaid ja et neilt järgmistel aastatel rohusööta saada, tuleb need uuesti rajada. Selleks näeb maaeluministeerium maaelu arengukavas ette vastava toetusvõimaluse. Sel aastal hävinenud rohumaade suurusjärk on hinnanguliselt 20 000 hektarit, täpsemad andmed selguvad siis, kui meede käivitatakse ja taotlusi hakatakse sisse andma.

Uus toetusmeede on hektaripõhine toetusmakse, mida tõenäoliselt saab taotleda maikuus koos teiste pindalatoetustega. Toetusskeemi indikatiivne eelarve on 6 500 000 eurot.

Pöide AG OÜ agronoom Õnne Sööt (pildil) ütles, et nende ettevõtte ükski rohumaa põua tõttu otseselt ei hävinud. Üles tõusid kõik külvid, kuigi need olid väga ebaühtlased ja tärkasid tavalisest oluliselt viletsamalt. “Et otseselt oleks midagi mustaks kõrvetanud, seda ei ole, küll aga muutus kamar väga hõredaks,” rääkis Sööt. Kuivõrd rohumaadelt õnnestus saada kaks niidet, siis Pöide AG puhul ei saa rohumaade hävimisest rääkida. “Ma ei ole kuulnud, et ka keegi teine oleks pidanud üle külvama,” ütles Õnne Sööt.

Agronoomi sõnul võivad põua võimalikud tagajärjed ilmutada ennast talve lõpus, kui nõrgaks jäänud taimed pole suutnud varuaineid korjata ja karm talv teeb nõrgale rohumaa kamarale liiga. Sel juhul tuleb rohumaa üles harida ja uuesti rohumaaks külvata.

Kangru LP juht, põllumees Rein Sepp, kes majandab põuakartlikel Kihelkonna muldadel, ütles, et kindlasti on tal selliseid mitmeaastasi rohumaid, mis põua käes kannatasid. “Meie maad on kõik sellised, et kui külviajaga läheb õnneks, siis hakkab rohi kasvama, kui ei õnnestu, siis ei hakka,” lausus Sepp.

Rein Sepa sõnu on Kihelkonna maad enamasti sellised, et põuaga need üldiselt mingit saaki ei anna. “Kui on pikaajaline rohumaa, siis põuaga see lihtsalt ei kasvata, aga kui tuleb vihm, siis kasvab rohi jälle,” rääkis Sepp. Tänavu sai Kangru LP kolmandast niitest rohkem rohumassi kui esimese ja teise niite peale kokku. “Teise niitega saime 12 ha põllu pealt kolm rulli silo. Hiljem, kui sügisel sadu algas, saime sama põllu pealt üle 100 rulli,” selgitas Sepp, kelle sõnul peitub kogu saladus ilmaoludes ja mitte niivõrd rohumaade taastamises.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 792 korda, sh täna 1)