Tavakooli programm Kallemäe koolis kui üks õppimisvõimalus (2)

On lapsi, kellele on küll jõukohane tavaõppekava, ent tavakool õpikeskkonnana ei sobi. Kallemäe kooli direktori Kaire Kiili ja õppealajuhataja Lembi Ratase sõnul on sellest sügisest Kallemäel 3. klassis õppiva Marina edusammud hea näide sellest, et otsus õpetada normintellektiga last hariduslike erivajadustega lastele mõeldud koolis võib olla kõige parem lahendus.

Kaire Kiil, direktor:

Meie koolis on varemgi olnud tavaõppekava järgi õppivaid lapsi – lõpuklassides – ja meie õpetajad on neid õpetanud, aga need õpilased ei ole meie majas olnud iga päev. Marina on esimene laps, kellega seda proovinud oleme.

Marina tuli Aste põhikoolist Kallemäe kooli kolmandasse klassi. Tema õpetamise tähtsaim märksõna on paindlikkus – mõningates küsimustes püüame kohanduda tema järgi ja sellega omakorda üritame teda kohandada meie järgi. Paistab, et selline meetod kannab vilja – Marina on siin õppides õnnelik, tema edusammud asjades, mis enne üldse edeneda ei tahtnud, on suured.

Meie õpetajate jaoks oli tavaõppekava järgi õpetamisele orienteerumine päris suur töö. Pidid nad ju tavaõppekava endale kogu aasta ulatuses selgeks tegema. Samas on see õpetajate jaoks huvitav ja motiveeriv.

Kuna meil, riigikoolina tegutsevas Kallemäe koolis on kinnitatud üksnes lihtsustatud õppekava, mitte aga tavaõppekava, siis me Marinat oma kooli nimekirja siiski panna ei saanud. Praegu on ta ametlikult ikka Aste kooli õpilane. Kogu ametlik asjaajamine käib läbi Aste kooli, kellega meil on väga hea koostöö.

Kui vald otsustab aga meie kooli tulevikus üle võtta, oleks tavaõppekava kindlasti üks variant, mida lisaks meie lihtsustatud õppekavale pakkuda. Meie kogemus näitab, et lastevanematel on selle vastu huvi. Praegu, riigikoolina, peame iga lapse puhul saama selleks koolipidajalt ehk ministeeriumilt eraldi loa.

See, kas me lähitulevikus võtame lisaks Marinale Kallemäe kooli veel teisigi tavaprogrammi järgi õppivaid lapsi, on juhtumipõhine otsus, mis lähtub konkreetsest lapsest. Peame arvestama ka sellega, et tavakooli lapse meie kollektiivi toomine on paras kompromisside tegemine. Peame ju vaatama sedagi, kuidas selline laps meie õpilastega sobitub.

Kui vanemad siiski leiavad, et nende lapse jaoks oleks ainuõige lahendus õppida meie koolis, siis tasub seda arutada.

Marina näitel võiks edaspidi teisigi lastevanemaid julgustada: lähtuge laste õppimist puudutavate otsuste tegemisel eelkõige laste huvidest, mitte omaenda eelarvamustest.

Mis aga Marinast edasi saab? Talle peab jääma võimalus tavakooli keskkonda tagasi minna, kui ta selleks võimeline on. See otsus peab aga olema ka tema enda vaba tahe. Meie jaoks on peaasi, et tema taastekkinud õpimotivatsioon ei kaoks.

Lembi Ratas, õppealajuhataja:

Kui harilikult räägitakse kaasamisest selles võtmes, et tuua lihtsustatud õppekavaga lapsed tavakooli, siis miks ei võiks see kaasamine toimuda hoopis sedapidi, nagu Marina puhul? Niisugune kaasamine on end küll väga hästi õigustanud.

Kui Marina koos emaga maikuus meie kooliga tutvumas käis, leidis ta siin endale kohe eakaaslastest sõbrad. Esimene pikem kohanemisvõimalus Kallemäe kooliga oli tema jaoks meie traditsioonilised suvepäevad.

Me ei saanud eeldada, et Marina jaoks uues kohas kohe kõik laabuma hakkab – kui varem oli ta õppinud kaheksa tundi nädalas, siis nüüd on tema nädalakoormus 25 tundi ja vahel natuke rohkemgi.

Marina lihtsustatud õppekavale panna oleks olnud kuritegu. Selles tüdrukus on palju rohkem, kui oskasime sügisel arvata. Mida aeg edasi, seda rohkem see kinnitust saab – tänu sellele, et Marina on Kallemäel nii hästi kohanenud, see kool sobib talle keskkonnana väga hästi. Ta on saanud siin endale sõbrad, ta tunneb ennast hästi ja vabalt, on avatud ja rõõmus.

Marinale sobib küll riiklik õppekava, kuid ei sobi kõik tavakooli õppemeetodid. Näiteks ei saa arvestada sellega, et ta töötab kõigis tundides kõik 45 minutit. Või et ta teeb kõike täpselt selles järjekorras, mis õpikus ette nähtud.

Nõustamiskomisjoni otsusega on Marinale kõigis ainetes ette nähtud individuaalne õppekava. Oleme selle, mis puudutab Marina õppimist, pannud paika väga paindlikult: peaasi, et kevadeks on kõik asjad tehtud. Kuna alles katsetame, mismoodi tavaõppekava järgi õpetada, oleme endale võtnud suurema vabaduse.

Et me saaksime asjad sujuma, on tunniplaan Marina jaoks teiste õpilaste omast pisut erinev, kuna lihtsustatud õppekava tunnijaotuskava pole päris selline nagu tavaõppekava korral. Näiteks lihtsustatud õppekava korral 3. klassis inglise keele tunde ei ole, Marinal on neid aga ette nähtud kolm. Osas tundides on ta teiste klasside õpilastega koos, osa on individuaaltunnid. Samuti osaleb Marina projektõppes.

Muidugi oli meie õpetajal esialgu hirme, kuna tavaõppekava järgi õpetades võtsime endale suure vastutuse. Minu jaoks, kes ma ei olnud tavakooli õppekavaga varem kokku puutunud, on see olnud põnev ja motiveeriv. See teeb mu igapäevase töö palju huvitavamaks.

Marina ema:

Marina on praegu 10-aastane, saab mõne kuu pärast 11. Enne Kallemäele minekut õppis ta Aste põhikoolis. Seal tal eriti hästi ei läinud. Esimeses klassis sai ta veel kuidagimoodi hakkama, aga 2. klassist hakkasid tal väga suured probleemid – käitumise ja tunnis tähelepanemisega. Taotlesime koduõpet kaheksaks tunniks nädalas, aga ta ei suutnud iga kord õppida ka siis, kui oli õpetajaga kahekesi, ta keeldus koostööst. Kardan, et suures koolis haridusliku erivajadusega laste klassis poleks Marina üldse hakkama saanud, sest talle ei sobi suurem kollektiiv. Kuigi Aste koolis ei olnud väga suured klassid, ei suutnud Marina seal keskenduda.

Kodus elades oli Marina enamasti üksinda, kui tööl olin. Teiste laste seas tal sõpru ei olnud. Kallemäe koolist kuulen Marina kohta aga ainult kiitvaid sõnu selle kohta, kui hästi ta areneb. Mul on hea meel, et tal on sõbrad ja ta tunneb end õpilaskodus hästi. Mul on hea meel, et laps on õnnelik.

Marina:

Minule uues koolis meeldib. Tundidest on mu lemmik tööõpetus. Mulle meeldib ka laulda, osalesin Laululinnu kontserdil. Elan õpilaskodus, seal on mul põhimõtteliselt oma tuba – elan üksi kaheses toas. Koduigatsust ma ei tunne. Mul on uues koolis tore ja lõbus, mul on seal sõbrad.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 701 korda, sh täna 1)