Maakoolide juhid: vajame tugiteenuste keskust (1)

Maakoolide direktorid peavad vallavalitsuse hallatava tugiteenuste keskuse loomist vajalikuks, ent leiavad, et tugispetsialistide nappuse probleemile see lahendust siiski ei too.

Riina Saar, Pihtla lasteaed-algkooli direktor:

Sotsiaalpedagoogi ja psühholoogi meie koolil ei ole, aga on eripedagoog, kes on läbinud logopeediaalased koolitused. Nii teeb ta ka logopeeditööd. Seega meil suuri probleeme ei ole.

Mina arvan, et tugiteenuste keskust on Saaremaale kindlasti vaja – nii lastele, lapsevanematele kui ka õpetajatele. Väikestel koolidel endil tugispetsialiste ju napib. Tõsi, vajadusel saab praegu pöörduda Rajaleidja keskuse poole.

Kui hariduslike erivajadustega lapsi meil kirjade järgi praegu polegi, siis selliseid vanemaid on küll, kes nõustamist ja abi vajavad. Vahel võib spetsialisti abi vaja minna ka mõnel õpetajal. Seega peaks tugikeskus olema kompetentsikeskus, kust abi saavad kõik, kel tarvis.

Meie lapsevanemad oleksid huvitatud pigem sellest, et spetsialistid käiksid kohapeal, kui ise nende juurde linna sõitmisest.

Helle Rüütel, Kahtla lasteaed-põhikooli direktor:

Meil ei ole endal koolis kohapeal ühtki tugispetsialisti, kasutame Rajaleidja keskuse teenust. Ent sellest ei piisa, tahaksime ikka oma spetsialisti. Paraku on siin takistuseks laste vähesus – koolis õpib 29 ja lasteaias käib 22 last. Tugispetsialisti abi vajaks neli-viis last, aga seda on täiskoha jaoks liiga vähe. Väikese koormuse tõttu ei taha keegi siia aga tulla. Eelistatakse ju ikkagi täiskohta.

Logopeedilist abi vajaks ehk rohkem lapsi, aga õnneks on Rajaleidja logopeed kaasanud nii lasteaiaõpetajaid kui ka lapsevanemaid ja tema sõnul saame me kokkuvõttes päris hästi hakkama. Muidugi oleks parem, kui meil oleks kohapeal spetsialist, kes lastega pidevalt töötaks.

Kuressaares võiks tugiteenuste keskus olla küll – siis oleks väikestel koolidel vähemalt võimalus abi saada, kui koolil või lasteaial päris oma spetsialiste ei ole. Eelkõige võidaksid sellest lapsed.

Saaremaale ei taha tugispetsialistiks õppinud noored tulla – esiteks oleme suurematest keskustest liiga kaugel, vahemaad on pikad ja mandri vahet tuleb sõita praamiga. Teine mure on see, et selleks spetsialistiks õppimine nõuab päris palju aega. Et õpetajad oma erialale lisaks uue eriala õpiksid – nii kergesti need asjad ei käi. Uurisime ja selgus, et ega seda võimalust niisama lihtsalt ei pakuta ka.

Aare Martinson, Salme põhikooli direktor:

Oleme tugikeskuse teemat mitmel korral arutanud nii direktoritega koos kui ka oma majas. Selles, et säärast keskust vaja on, ma ei kahtle. Null koma millegi koormusega inimest on kooli raske palgata, aga tugikeskusest oleks võimalik vajalikke tugiteenuseid saada.

Meie koolis õpib 85 last, kelle seas on neid, kes tuge või abi vajaksid, 17–18.

Meil on koolis küll sotsiaalpedagoog, aga näiteks meie koolis logopeediteenust ei ole, kuigi see on vajalik.

Täna on meie kooli sotsiaalpedagoogil pool kohta ja tal on ka muid ülesanded, näiteks on ta HEV- (hariduslike erivajaduste – toim) spetsialist, mis haakub paljuski sotsiaalpedagoogi tööga. Ta annab ka tunde, aga ta on meil majas kogu aeg olemas. Viimasel paaril kuul on meil koolis olnud mõned juhused, kus sotsiaalpedagoogi kohalolek on kohe siis, kui asi juhtunud, olnud hädavajalik. Kui see tulevikus enam nii ei ole, siis oleme mõneti raskustes – kuidas neid olukordi siis lahendada, kui selle abi järele on vajadus kohe? Logopeed võib kooli tulla kas täna või homme, sel ei ole erilist vahet. Kui aga kohapeal on vaja kohest abi, ent seda inimest majas ei ole, siis on probleem.

Praegu toimivad süsteemid võiksid seega koolidesse alles jääda, aga peaks olema ka võimalus keskusest tellida muid spetsialiste. Kuna tõenäoliselt hakkab Kallemäe kooli varsti haldama vald, tuleks seda ära kasutada ja sealne kvalifitseeritud personal liita samuti tugikeskusega. See annaks palju juurde.

Keskusesse on igal juhul tarvis spetsialiste juurde, sest praeguse tugispetsialistide hulgaga, isegi neid ümber jagades, Saaremaa vajadusi ei kata. Siin mängib aga rolli näiteks palganumber.

Raili Nõgu, Tornimäe põhikooli direktor:

Meil ei ole koolis ühtegi tugi­spetsialisti. Möödunud aastal proovisime abi saada Rajaleidja keskuse kaudu. Üks kord kuus käis meil logopeed – seda on hirmus vähe. Üksainuke logopeed Saaremaa peale – ta oli tööga nii üle koormatud. Kui ta Tornimäele tuli, siis ta lõpuks enam kooli ei jõudnud, vaid käis ainult lasteaias. Tõsi küll: kui juba lasteaias abi antud, siis seda vähem on lastel abi vaja koolis. Ometi on ka koolilastel probleeme ja logopeedi on vaja.

Praegu kavandatav keskus on minu arvates väga hea mõte – on ju hea, kui on koht, kust abi saada. Samas mõistan, et need koolid, kel on oma spetsialistid kohapeal olemas ja tugisüsteem toimib, loomulikult ei taha oma spetsialistidest loobuda. See on ju täiesti arusaadav – kui sul on koolis ikka väga palju lapsi ja paljudel on abi vaja, on hea, kui spetsialist on koolis.

Seega leian, et loodav keskus on väga vajalik, kuid koolides olevad spetsialistid võiksid sinna alles jääda. Tugikeskuses töötaksid aga omad spetsialistid nende jaoks, kellel ei ole oma koolis spetsialisti.

Tugispetsialistidest on Saaremaal puudus, aga loodetavasti on meilgi noori, kes neid erialasid õpivad. Ehk tuleb mandrilt meile konkursi korras noori särasilmseid spetsialiste. Ma ei ole kursis, millised on tugispetsialistide töötasud, aga meil varem töötanud spetsialisti töötasu oli palju väiksem kui õpetajal. Võib juhtuda ka nii, et meil on Saaremaal spetsialiste, kellest me ei tea seetõttu, et nad töötavad näiteks õpetajana, kuna õpetaja töötasu on palju kõrgem sellest, mis ta oma erialal töötades saaks.

Motivatsiooniteema on kindlasti väga oluline. Kui meie tugispetsialistide töötasu oleks õpetajate omaga vähemalt võrdne või kõrgemgi, motiveeriks see neid ehk ka Saaremaale tulema.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 692 korda, sh täna 1)