Rahvamajad on ennekõike kultuuritraditsioonide kandjad

LIIGUTUSED TÄPSEKS: Tantsurühma Kaarma Kargus trenn esmaspäeva õhtul Aste klubis. Vasakult Sirje Aru, Maili Väli, juhendaja Kai Kiik, Maia Tõhk ja Heidi Mänd.
Foto: MAANUS MASING

Saaremaa valla rahvamajades käib erineval moel oma vaba aega sisustamas ligi kaks tuhat inimest, kellest enamik on seotud traditsiooniliste tantsurühmade ja laulukooridega.

Valla kultuuriosakonna värske kokkuvõtte kohaselt on Saaremaa rahvamajades erinevates ringides-rühmades hõivatud 1877 inimest, eri kantides tegutseb 46 rahvatantsurühma lastest väärikateni ja 34 laulukoori ja -ansamblit. Lisaks on rahvamajade juures 14 bändi ja ansamblit, kellele lisanduvad Kuressaare linnaorkester ja Läänesaarte kammerorkester.

Omaette seltskonna moodustavad piirkondlikud näiteringid, keda praegu on 14.

Vallavalitsuse kultuurinõunik Heli Jalakas tõdes, et näitemängu tegemine on inimeste hulga poolest laulu- ja tantsurühmade järel teisel kohal. “Ja neil on tulemusi ka. Provintsiteatripäevadelt, erinevatelt festivalidelt tuuakse järjest autasusid. Selles osas on pilt päris hea.”

Kuigi õpilased saavad oma huvihariduslikud vajadused põhiliselt rahuldatud koolide huviringides, jagub neid siiski ka rahvamajade juurde. Jalakase sõnul tajuvad rahvamajad puuduvad nišid väga hästi ära ja püüavad neid ise täita.

Soolist hõivatust vaadates tuleb nentida, et rahvamajadesse leiavad tee esmajoones ikka naisterahvad. “Maal elavatel meestel on oma vaba aja sisustamiseks palju teisi tegevusi, olgu või metsas puude langetamine ja hiljem riita lappimine,” lausus vallavalitsuse kultuuritööspetsialist Anneli Teppo-Toost. “Keeruline on neid välja saada. Aga kes kord juba tulnud on, need käivad tublisti kohal.” Kui piirkonnas on olemas oma segakoor ja rahvatantsu segarühm, siis on see juba väga hea näitaja, lisas Jalakas.

Rääkides juhendajatest, märkis kultuurinõunik, et Saaremaa vald ei ole iseenesest üldse suur ja juhendajad ei ole enamasti seotud ainult ühe piirkonnaga, vaid käivad rühmi ja ringe vedamas sageli eri kantides. Peale selle on nende arv piiratud, sest uusi tantsujuhte, dirigente, kultuuritöö spetsialiste ei ole meil eriti peale tulemas ega ka kohapealt välja kasvamas.

Kuidas need inimesed rahaliselt motiveeritud on? Teppo-Toost nentis, et kunagiste valdade pärandina on vahed eri kantide ringijuhtide tasudes väga suured. Jalakas lisas, et lõhed endiste valdade palgasüsteemides on nii tohutud, et ühe aastaga on olnud raske tekitada ühtset baasi. “Me üritame praegu töötasusid ja tunnihinda altpoolt ülespoole upitama hakata, aga see on väga keeruline,” sõnas ta.

Kooridel ja rahvatantsurühmadel on pisut lihtsam, kuna neil on võimalik saada toetust laulu- ja tantsupeo sihtasutuse kaudu, millele lisandub valla poolt tasuta ruumide võimaldamine ja pisut ka palgaraha. Kolmas võimalus on juhul, kui kollektiiv tegutseb mittetulundusühendusena, taotleda lisavahendeid muudest allikatest.

“Aga päris kõike ei pea ka kinni maksma,” tõdes Teppo-Toost, kelle sõnul tasub hinnata kasvõi seda, kui kollektiividel on rahvamaja näol koht ja aeg, kus tegutseda. “Ja kui rääkida hoonetest, siis on meil tänaseks vaid paar maja, kus kütta tuleb veel puudega.”

Võimaliku rahvamajade võrgustiku ülevaatamise kohta ütles Jalakas, et mingid ümberkorraldused ilmselt on vajalikud, kuid kas rahvamajad sarnaselt raamatukogudega ka ühtse katusorganisatsiooni alla koondatakse, on küsitav. “Sel juhul läheks me tagasi aega, kui eksisteeris rajooni kultuuriosakond. Seda ka ei tahaks. Ma usun, et tegelik töö selles osas ja mõttetalgud tulevad järgmisel aastal. Siis selgub, kas üldse on vaja midagi muuta,” lausus ta.

Teppo-Toost lisas, et ennekõike on küsimus rahvamajade töötajate endi soovides ja ideedes, kuidas edasi minna. “Ülaltpoolt ei pea küll hakkama paika panema, kuidas kohapeal kultuurielu käib. See peab tulema ikka seda tööd igapäevaselt tegevate inimeste poolt.”

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 287 korda, sh täna 2)