Salmele ei paista ühinemislepingus lubatud raha (13)

VAJALIK: Eile Läätsalt Salmele sõitnud proua Külli ütles, et kergliiklusteed oleks kindlasti vaja. Eriti ohtlik on lauge kurviga teelõigul liikumine pimedal ajal.
Foto: RAUL VINNI

Saaremaa valla eelarveplaanidest on haihtunud ühinemislepingu järgi seal olema pidanud summad.

Salme–Läätsa kergliiklustee ehitus kipub planeeritust kallimaks minema ning Saaremaa vald ei oska enam öelda selle valmimise tärminit. Viimasel Salme osavallakogu istungil toimus arutelu selle üle, kuidas ajaplaanidest maha jäänud projektiga edasi minna. Muret tekitab ka projekti rahaline olukord.

Kergliiklustee jaoks on valla selle aasta eelarves ette nähtud 150 000 eurot, mida enam kasutada ei jõua. Järgmisel aastal pidi lisanduma 50 000. Nüüd on uute arvutuste kohaselt selgunud, et tee võiks maksta isegi 330 000 eurot pluss projekteerimisele kuluv 20 000.

Rääkimata sellest, et vallal ei ole olemas vajalikku lisaraha, pole enam 2019. aasta eelarve alusdokumentides ka lubatud 50 000 eurot. “See 50 000 eurot ei lahendaks ju olukorda, kui meil on puudu 150 000 eurot,” teeb vallavanem Madis Kallas rehkenduse. Ometi on see summa kinnitatud ühinemislepinguga, mis peaks olema uue valla kõige püham dokument.

Uude eelarvesse tõstetakse üle vaid sellest aastast üle jääv 150 000, millest on maha arvatud 20 000 seni kulunud raha. Seega on reaalselt Salme tee ehitamiseks nüüd olemas vaid 130 000 eurot.

Salme osavallakogu esimees ja endine vallavolikogu esimees Andrus Raun selgitas, et tee-ehituse esialgne eelarve oli tuletatud Salme valla ja Lääne-Saare valla ühisprojektina eelmisel aastal valminud Tehumardi–Mändjala kergliiklustee maksumusest.

“Meetrihinnale taandades oleks Salme–Läätsa vahelise kergliiklustee hinnaks kujunenud 200 000, aga arvestades, et võrreldes Mändjala suunaga ei ole Läätsa trassil vaja puude raadamist ette võtta, oleks rajamine selle võrra soodsam olnud,” ütles Raun, märkides, et summa arvestati isegi varuga.

Ta lisas, et kes seda teada võis, kuidas asjad nii drastiliselt muutuvad. Samas tuli Mändjala tee ehitamine hankega kalkulatsioonist jällegi odavam. Seega selguks lõplik hind siiski alles hanke tulemusena. Salme vallavolikogu oli enne ühinemist peaaegu juba hanget välja kuulutamas, kuid see jäeti siiski suure valla tööks.

Salme–Läätsa mõnekilomeetrisel teelõigul on liiklus tihe ning ka eile sõitis seal loetud minutite jooksul mõlemal suunal nii mõnigi jalgrattur.  “Läätsal asuv kalatööstus on piirkonnas tähtis tööandja, kus käivad tööl paljud Salme aleviku elanikud,” selgitas osavallakogu juht. Ta lisas, et samuti kasutavad teed aktiivselt Läätsa elanikud Salmel poes käimiseks. “Paljud läbivad seda kahekilomeetrist lõiku jalgsi või jalgrattaga, mis liiklusohutuse mõttes on suur risk,” märkis Raun.

“Jätta see projekt ootama paremaid aegu – sellele ma panustada ei julgeks,” nentis Salme osavallakogu esimees. “Kogemus näitab, et sellised ootused ei pruugi kunagi täituda.”

Vallavanem Madis Kallas ütles, et olemasoleva rahaga Salme kergliiklusteed valmis ei ehita. Ühe võimalusena pakutakse, et raha peaks leidma Salmele mõeldud teeremondi rahast.

Kuna sealsed teed on heas korras, saaks midagi kergliiklustee jaoks näpistada. Teine võimalus oleks ehitada tee etapi kaupa ja kasutades näiteks odavamaid materjale.

Abivallavanem Mart Mäeker lisas, et mingeid tähtaegu ei oska enne öelda, kui raha pole leitud.

Saaremaa vallavolikogusse kuuluv Andrus Raun rõhutas, et teed on kohalikele vaja, selles pole kahtlustki. “Peame (Saaremaa vallas – toim) leidma võimaluse see kohaliku elu jaoks väga vajalik teelõik valmis teha,” lausus ta. “Kas leida lisaraha Salme piirkonna vallateede investeeringute arvelt, eelarvestrateegias 2022. aastasse nihutatud Salme kooli ja Salme lasteaia investeeringute realt või on võimalik tee-
projekti mahtu vähendada,” arutles Raun. Salme tee olukord on ka selles suhtes üsna segane, et see ei kajastu valla eelarvestrateegias aastani 2022, kuna sai esialgse rahastuse 2018.

Salme kandi kindel tugi on see, et niisama lihtsalt ühinemislepingus sätestatud asjadest taganeda ei saa. Seda saab teha vaid lepingut muutes ja selleks on vaja volinike suurt häälteenamust. Sellele juhtis tähelepanu ka riigihalduse ministri Janek Mäggi ringkiri omavalitsustele, mis koostati just seetõttu, et on tulnud kaebusi, kuidas vallad ühinedes lubatule vilistavad.

“Ühinemislepingus kokkulepitud investeeringuid ei saa ilma ühinemislepingut muutmata n-ö ära unustada. Ühinemislepingu elluviimisel on esmatähtis omavalitsuste tegevuste läbipaistvus kokkulepitu elluviimisel,” sedastab Mäggi.

Andrus Raun ütleb, et kui ühinemislepingus kokku lepitud investeeringuteks raha ei jagu ja hetkel on aru saada, et eelarve on pingeline, siis tulekski leping uuesti avada.

“Investeeringute tabel tuleks kriitilise pilguga üle vaadata, proportsionaalselt vähendada kõigi ühinemislepingule alla kirjutanud endiste valdade investeeringuid ja viia need vastavusse reaalsete võimalustega,” räägib Raun. “Muidu süveneb olukord, kus osa objekte ja piirkondi on põhjendamatult tahaplaanile lükatud ning selleks mõeldud investeeringute arvelt toetatakse kolmandaid projekte.”


Erimeelsused lahendati

Kevadel kurtsid Salme elanikud, et vallapoolne tee planeerimisprotsess ei ole nendega arvestanud ja kavandatav tee võib loodusele üsna raskelt mõjuda. Toona lehega vestelnud Salme elanik Leo Filippov ütles nüüd, et vallaga saadi kenasti kokkuleppele ja elanike ettepanekuid võeti arvesse.

Valla ehitusinsener Rait Pitk märkis, et kergliiklustee projekteerimine on maaomanike kooskõlastuste tõttu tõesti veninud. “Kergliiklustee läbib krunte, millel endiselt kooskõlastused puuduvad,” lisas ta, viidates, et päris korras asjad veel pole.

Pitka kinnitusel vajalike eeltöödega, mille hulka kuuluvad projekteerimistööde lõpetamine, maaomanike ja maantee-
ametiga notariaalsete lepingute sõlmimine, siiski jätkatakse.

Print Friendly, PDF & Email
(Vaadatud 2 121 korda, sh täna 1)